G20: Defitsiit väiksemaks 

Ülemaailmsest kriisist on saanud ebaühtlane toibumine, mis lõhub maailma juhtivate riikide ühtsust majanduskasvu kindlustamisel.

Eile Kanadas Torontos lõppenud G20 riikide tippkohtumisel jõuti siiski kokkuleppele, et aastaks 2013 peavad arenenud riikide eelarvedefitsiidid poole võrra vähenema ja võlakoorma kasv aastaks 2016 peatuma.

"Ütlen ausalt, seda on enam, kui ma lootsin, sest see on väga konkreetne," tunnistas Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Millal säästukuurile asuda, jääb riikide endi otsustada.

Stimuleerida või säästa?

Vaidlus sellest, kas maailma majanduskasvule on ohtlikum Euroopa säästukuur või paljudes riikides kriisiga kuhjunud võlakoorem, oli kohtumise tulisemaid teemasid. USA hoiatas kordamast president Hooveri viga läinud sajandi 30. aastatest, mil riigiabi lõpetamine majanduse uuesti langusesse paiskas. Angela Merkeli jaoks on aga korras riigifinantsid stabiilse majanduskasvu lahutamatu osa - tema sõnul ei kehti sakslaste puhul teooria, et laenuraha paneb majanduse käima. Sakslane söandab tarbida, kui riigi rahaasjad on korras.

Sama seisukohta kaitses Torontos Briti valitsusjuht David Cameron, kes esitas läinud nädalal radikaalse eelarvekärbete kava. "Meil on üks eesmärk - majanduskasv ja stabiilsus. See aga tähendab, et suure eelarveprobleemiga riigid, nagu meie, peavad astuma samme, et usaldust hoida," ütles ta.

Briti eelarvedefitsiit on arenenud riikide seas suurim.

USA leiab, et Euroopa peaks maailma majanduskasvu andma suurema panuse. Praegu veavad kasvu arenevad riigid ja USA, Jaapan ja Euroopa toetuvad liialt ekspordile, ütles USA rahandusminister Timothy Geithner. Euroopat kritiseeris ka säästukuuri kurva kogemusega Argentina president Cristina Fernandez, kelle sõnul on kurss kärbetele absoluutselt vale.

Saksamaa kriitika all

Eriti on löögi all Saksamaa, mis kriitikute sõnul süvendab oma eelarvekärbetega euroala kriisi, muutes rahaliidu perifeeriariikide toibumise raskemaks. Saksamaa pareerib, et riigi võlakoorem on juba samuti 80% piiril SKPst ning kavandatav kokkuhoid esialgu tagasihoidlik - tuleval aastal vaid 0,5% SKPst.

Üksmeel polnud Torontos ka pankade reguleerimises. Euroopa pangamaksu idee ei leidnud laiemat toetust. Lõppkommünikee järgi otsustavad riigid ise, kas pangad maksustada või ei ning millal jõustada karmimad kapitalinõuded.

Vabakaubanduskõnelustel toetati kahepoolseid leppeid, loobudes sihist WTO kõnelustevoor tänavu lõpetada.

Taust

*G20 riikide arvele langeb 85% maailma SKPst.*Läinud aastal sai ühendusest arenenud tööstusriike ühendava G8 asemel foorum, kus arutada globaalsel tasandil majanduspoliitika koordineerimist.*Aastaks 2015 riskib G20 riikide võlakoorem IMFi hinnangul kasvada 110%-le SKPst.