Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PUHKUS: Jaaniraotu tutvustab 300 karvast ja sulelist
Jaaniraotu linnupark, mille nimi lahti seletatuna tähendab Jaani raiutud, on külalistele avatud olnud juba kolm aastat. Vilgas elu lindude ja loomade keskel sai alguse aga hulga varem, täpsemalt 1992. aastal, kui linnupargi peremees Valeri Kostin koos perega Tartust maale ära kolis. Õigemini vahetuskaupa tegi ja oma Tartu korteri ühe lenduri maakodu vastu vahetas.
Loomi ja linde on Kostin juba lapsest peale armastanud. "Ega mul ei olnud lapsena rõõmuks palju vaja. Kui minust oli vaja rahu saada, siis pisteti putukas purki ja mul jagus tegevust tundideks," lausus paiga peremees rõõmsameelselt. Tegevusetuse üle ei saa Kostin aga nüüd sugugi kurta, sest iga päev vajab tähelepanu ligi 300 lindu ja looma, kokku ligi 50 isendit.
Kostin tunnistas, et alguses oli see puhtalt tema hobi, polnud plaaniski arvukalt külalisi vastu võtma hakata. Tähelepanu ja uudistajaid hakkas peremehe sõnul sinna kanti tulema rohkem pärast seda, kui Regio atlas nende talu kohale "zoo" kirjutas.
Jaaniraotule on Kostin uusi elanikke elama toonud ligi 10 aasta jooksul, nii kaua on peremehe sõnul säärase suure kollektsiooni kogumine aega võtnud.
Haruldaste asukate saamiseks on linnupargi peremees koostööd teinud ja teeb siiani loomaaedadega, nende hulgas nii Tallinna, Läti kui ka Saksamaa omadega. On tulnud ka ette, et osa isendeid, kellest mõnes loomaaias on puudu olnud, on läinud tema juurest hoopis ka loomaaeda elama.
Linnupargi esimesed asukad olid pardid, nüüd elavad seal veel aga näiteks nandud, jaanalinnud, emud, kellest Emmeliine rolliks on igal hommikul oma šamaanitrummi meenutava häälega pererahvas üles äratada. Samuti föönikskuked, amadiinid, naerutuvid, siidikanad, tulipardid, mustad luiged, kakud, paabusabatuvid, vutid, kanaarilinnud ja veel paljud tiivulised.
Loomadest on Jaaniraotul endale kodu leidnud aga šoti mägiveised, kaeluspekaarid, samuti minisiga Rossu, kes pargis külas olles torisedes mööda oma aedikut kõndis. Siis veel kääbusküülikud, muntjakid ehk kitsed, kelle eripäraks väiksed kihvad, vöötoravad, poni, eesel Hallu. Ja see nimekiri pole ikka veel lõplik.
Linnupargi elanike juured ulatuvad Ameerikasse, Austraaliasse, Aafrikasse ja Aasiasse, Euroopast rääkimata. Nende kõigiga on võimalik Jaaniraotu pargi sise- ja välitingimustes peremehe jutustuste saatel tutvust teha. Aimu saab liikide ajaloost, nende parki jõudmisest ja teistest toredatest seikadest, mis ühes linde ja loomi täis elamises aset leidnud.
Näiteks Aasia päritolu hanede ja partide juurest möödudes saan küsimusele, kas nende udupeene välimusega soojamaa elanike jaoks meie talved ehk liiga karmid pole, vastuseks konkreetse "ei". "Oleme proovinud neid talveks sooja viia, aga see ei toimi hästi, lööb nende bioloogilise kella täitsa sassi," mainis peremees. Kord seda varianti katsetades olla üks isaslind Kostini sõnul emastele oma paaritumissoovist keset talve märku andnud, mille peale emased väheke arusaamatu näo tegid.
Lisaks lindudele ja loomadele jääb linnupargis silma ka kaunis taimeaed. See on lisaks linnupargi eest hoolitsemisele Jaaniraotu perenaise teine suur kirg ja hobi.