Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengufondi hea elu

    Arengufond kulutas mullu ligi 19 miljonit krooni. Üle poole läks 16-liikmelise kollektiivi ja 9-liikmelise nõukogu tasudeks.

    Mais premeeris fondi nõukogu selle juhti Ott Pärnat pea 200 000 krooniga organisatsiooni käivitamise eest.
    Mullu septembris rääkis Pärna riigikogule aru andes, et Arengufond hoiab tegevuskuludelt igati kokku. Tõesti - võrreldes 2008. aastaga on sihtasutuse aastaeelarvet kolme miljoni krooni võrra kärbitud. "Lähetused on maha võetud, preemiat praktiliselt ei maksta," ütles Pärna sügisel.
    Tänavu vähemalt üks preemia siiski maksti ja seda Pärnale endale. Nõukogu otsustas mai viimasel nädalal premeerida Arengufondi juhti 180 000 krooniga.
    Varasem kokkulepe
    Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare põhjendab, et premeerimine oli varem kokku lepitud ja selle maksmine pidi toimuma siis, kui fond on käima lükatud. "Jah, oli ette nähtud maksta, kui on käivitamine toimunud. See (premeerimine - toim) oleks pidanud toimuma juba möödunud aasta alguses. Aga seoses kõige sellega, mis meil siin toimus, ei olnud seda aega ega võimalust. Tuli aasta hiljem ja väiksemas mahus, kui oli ette nähtud," räägib ta.
    Pärna sõnul on premeerimine minimaalne. "Nõukogu maksis mulle ühe kuupalga iga ametis oldud aasta kohta," sõnab ta. Pärna on Arengufondi juhtinud veidi üle kolme aasta.
    "Preemia maksmine on praeguses kontekstis minu silmis ebakohane," ütleb rahandusminister Jürgen Ligi. Ta on seejuures ka ise fondi nõukogu liige. Nõukogu koosolekul, kus preemiaküsimust arutati, teda polnud. "Prioriteedid on mujal," selgitab ta.
    Kui vaadata Arengufondi kulusid, siis töötajate palkadeks lähebki aasta lõikes suurim summa ehk koos maksudega üle 10 miljoni krooni. Sinna alla käivad ka 9-liikmelise nõukogu tasud, mis moodustavad koos sotsiaalmaksuga üle 953 000 krooni.
    Pärna kuupalk on veidi üle 60 000 krooni. Mullu ja veel selle aasta alguses oli aga tema tegelik sissetulek suurem, sest oma põhitöö kõrvalt täitis ta ka investeeringute osakonna juhi kohuseid. Eelmisel aastal sai ta seetõttu seitsme kuu jooksul lisaks kuupalgale veel ligi 30 000kroonist lisatasu kuus. Kokku teenis ta aasta peale lisatasudena ligi 200 000 krooni. Töötajate keskmine kuusissetulek on 36 000 krooni. Võrdluseks, Eesti Panga töötajate keskmine töötasu oli 2009. aastal 28 880 krooni kuus.
    Mõttetöö ongi kallis
    Pärna sõnul jagunevad Arengufondi kulutused laias laastus kaheks. Väiksem osa läheb teenustena sisse ostetud raportitele, uuringutele ja analüüsidele. Suurem osa on maja enda kulud ehk palgad.
    "Kui sul on ekspertorganisatsioon, siis su põhitöö ei ole raha ringi jagada, vaid makstakse mõttetöö eest. See ongi see tootmiskulu. Minu tootmiskulu ongi inimene, arvuti, tool, katus," selgitab Pärna. Ja väärtuslikku inimest on ülimalt keeruline oma meeskonda saada. Pärna sõnul on rahvusvahelise kogemusega eksperdid palju kõrgemalt tasustatud kui tema - näiteks toob ta endise Arengufondi investeeringute suuna juhi Markku Mäenpää, kelle tasu oli Pärna omast kaks korda kõrgem. "Eksperdi palk ongi see, millega sa võid eksperdi saada," lisab ta.
    Ligi: 20 miljonit pole palju
    Mäenpää lahkus Arengufondi investeerimisdivisjoni juhi kohalt 2008. aasta kevadel konfliktiga. Näiteks ei pidanud ta õigeks, et fond tegutseb Eesti kalleimal äripinnal, mille rentimisele kulub aastas ligi poolteist miljonit krooni.
    Pärna sõnul on Tallinna kesklinnas büroopinna rentimine õigustatud. "Seda on vaja, kui sa tahad, et inimesed natukenegi sinu juures koos käiksid. Meil on 100 üritust aastas, millest julgelt 50 toimub siin. Lisaks nõukogu koosolekud, investeeringute ekspertkomiteed," loetleb ta. Madalam hind tähendaks oluliselt väiksemat pinda või kolimist keskusest kaugemale. Sellega Pärna hinnangul rahaliselt ei võidaks, kuna kogunemisteks vajalikke ruume tuleks siis rentima hakata.
    Preemia maksmisele kriitilise pilguga vaadanud minister Ligi ei pea Arengufondi paarikümne miljoni krooni suurust aastakulu märkimisväärseks. "Sellega ei värba paraku kõrgetasemelisi eksperte, ent kui seda ei kulutataks, tuleks Arengufondi asemel midagi välja mõelda niikuinii," nendib ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Endine amazonlane: vaikiv klient võib anda ärile surmahoobi
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Enefit Green vireleb: leidsin rohevõsast kolm alternatiivset kullakamakat
Tuuleenergeetika kasumlikkus on viimasel ajal kehv ja aktsiahinnad peegeldavad seda. Mina leidsin aga sektori perifeeriast kolm aktsiat, kus kasum ja kasv hoopis teisest mastist.
Tuuleenergeetika kasumlikkus on viimasel ajal kehv ja aktsiahinnad peegeldavad seda. Mina leidsin aga sektori perifeeriast kolm aktsiat, kus kasum ja kasv hoopis teisest mastist.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
TÄNAVAKÜSITLUS KIIEVIS | Kas sõja ajal on võimalik tööd leida?
Kas sõja ajal on raske Ukrainas tööd leida - sellise küsimuse esitas Äripäeva eriprojektide juht Annika Kald mai keskel Kiievi tänavatel 15-le juhuslikule inimesele. Jaatavad ja eitavad vastused jagunesid enam vähem pooleks. Tasub ka märkida, et neli mikrofoni ette jäänud inimest küsis pärast intervjuu lõppu Eestist pärit küsitlejatelt raha, kolm tegi seda viisakalt paludes ja üks ebaviisakalt nõudes.
Kas sõja ajal on raske Ukrainas tööd leida - sellise küsimuse esitas Äripäeva eriprojektide juht Annika Kald mai keskel Kiievi tänavatel 15-le juhuslikule inimesele. Jaatavad ja eitavad vastused jagunesid enam vähem pooleks. Tasub ka märkida, et neli mikrofoni ette jäänud inimest küsis pärast intervjuu lõppu Eestist pärit küsitlejatelt raha, kolm tegi seda viisakalt paludes ja üks ebaviisakalt nõudes.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.