- OMX Baltic−0,39%320,02
- OMX Riga0,76%971,57
- OMX Tallinn−0,73%2 232,27
- OMX Vilnius−0,24%1 509,04
- S&P 5000,32%7 695,75
- DOW 30−0,43%51 130,9
- Nasdaq 0,89%27 035,22
- FTSE 100−0,29%10 606
- Nikkei 2251,94%66 753,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,45
- OMX Baltic−0,39%320,02
- OMX Riga0,76%971,57
- OMX Tallinn−0,73%2 232,27
- OMX Vilnius−0,24%1 509,04
- S&P 5000,32%7 695,75
- DOW 30−0,43%51 130,9
- Nasdaq 0,89%27 035,22
- FTSE 100−0,29%10 606
- Nikkei 2251,94%66 753,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lukas: tasuta haridus peaks olema meie tee
Tasuta kõrgharidus õppijale peaks olema meie tee, küsimus on selles, kuidas käib sellisel juhul finantseerimine, rääkis haridusminister Tõnis Lukas kõrgharidusmaksu ideest.
Lukas ütles, et kõrghariduse rahastamise mudeleid on maailmas erinevaid, kuid üldiselt jagunevad need kolmeks. „Esiteks kõrghariduse riiklik rahastamine. Mul pole selle vastu midagi, kuid ma ei näe, et teiste valdkondade arvelt riigieelarvet ümber jagades oleks kõrgharidusel võimalus piisav rahastus saada. Me peame riigieelarvele lisaks mingid vahendid saama,“ selgitas ta.
„Teine on kõigile osaline üldine õppemaks ja ma olen kategooriliselt selle vastu. Me lihtsalt kaotame oma ajud, sest neil on tasuta võimalusi Euroopas küll,“ tõdes minister.
Kolmas variant on üliõpilasele tasuta. „Et kellelgi ei jääks sotsiaalsetel põhjustel õppimata, on õpingud tasuta. Need, kes on kõrghariduse omandanud hakkavad hiljem teatava protsendiga maksma kõrghariduskassase, kindlasti mitte kogu elu, aga eks see kehtestatakse kokkuleppel.“
Ning seda raha ei kasutataks lihtsalt eelarve kulude katteks, vaid seda raha kasutatakse ikkagi konkreetselt kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks, õppejõudude palga maksmiseks ja üliõpilaste sotsiaalseteks garantiideks, sõnas Lukas.
Tema sõnul ei saa lahterdamine sissetuleku suuruste järgi olla väga diferentseeritud. „See on siiski mingist tasemest alates 1% palgast ja sealt edasi vastavalt palga suurusi juba suurtelt palkadelt, väga suurtelt ja väga-väga suurtelt palkadelt ei diferentseerita.“
„Ma arvan, et päris lausalist tulumaksu protsenti ei saaks kehtestada. Esiteks me ei saa seda kõigile kehtestada, näiteks keskmise palgaga õpetajale käiks see üle jõu,“ nentis Lukas.
Minister ütles, et süsteem stardiks vastavalt 2013. või 2014. aastal sisse astunud tudengite puhul ja sisuliselt viis aastat peale nende õpingu algust oleks seda võimalik hakata koguma ja esimese mingigi nähtava mahu saab see kassa alles 10 aasta pärast.
Välismaale tööle siirdunud ülikooli lõpetajatelt maksu kogumist kommenteeris Lukas, et maksu ei kehtestata mitte lihtsalt, vaid päris alguses ülikooli minnes sõlmitakse tudengitega vastavad lepingud.
„See on ühe ettepaneku prožektorite vihkudesse toomine, sest diskussioon tasulisest ja tasuta haridusest on läinud käima, see on väga hea. Kuid ma olen selgelt tasulise hariduse vastu,“ rõhutas Lukas.
„Tasuta kõrgharidus õppijale peaks olema meie tee, kuid küsimus on selles, kuidas käib sellisel juhul finantseerimine. Muide riik ei pane kõrgharidusmaksu korral oma osa kodanike õlule, vaid riik jätkab eelarvelist finantseerimist suurenevas mahus,“ lisas haridusminister.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Poolteist protsenti tootlust toob miljon eurot lisaks
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
Podcastid
Enimloetud
1
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele