Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarmo Kriis: Lukas pakub välja tasulise kõrghariduse
Tõnis Lukas pakub sisuliselt välja tasulise kõrghariduse – küsimus on lihtsalt selles, millal seda finantseerima hakatakse, sõnas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis.
"Minu arvates on kõrgharidusmaksu sellisena kehtestada võrdlemisi keeruline. Saan aru, et on püütud näiteid leida mujalt maailmast leida, kus see töötab. Aga ma kahtlen selles, et kuidas see Eesti maksusüsteemi üldse sobiks," märkis Kriis.
Haridusminister Tõnis Lukas (IRL) tegi täna Postimehe arvamusküljel ettepaneku luua kõrghariduskassa, millesse teeksid oma palgast makseid riigi kulul kõrghariduse omandanud.
Kriisi sõnul pakub Lukas sisuliselt välja selle sama tasulise kõrghariduse. "Küsimus on lihtsalt selles, millal seda finantseerima hakatakse – kas kõrgharidust finantseeritakse ette, jooksvalt või tagantjärgi. Selles mõttes ei näe ma suurt vahet."
"Põhimõtteliselt on küsimus selles, et kuidas leida lisaraha, kuid maksu vastu olen ma küll. Makse on ju palju raskem administreerida ja minu arvates selle skeemi puhul jääb lahenduseta see küsimus, et kuidas siia juurde tuua rahastamine erinevatelt osapooltelt," rääkis Kriis.
Kui tema sõnul on tööandjad pakkunud tasulist kõrgharidust, siis siin võiks juurde tulla ka ettevõtjad, kes täna tudengeid finantseerivad. "Minu arvates see maksusüsteem jätab ikkagi hoovad riigi kätte, justkui mingisuguse fondi kätte ning sellisisel kujul ei teki sidusust tööturuga," märkis Kriis.
Samuti ütles ta, et ei saa aru mõttest, mille järgi hästitasustatud inimesed maksavad kõrgharidusmaksu ja vähem tasustatud ei maksa. "Kõrgharidus peaks ju ikkagi olema kõrgepalgalistele. Kõrghariduse omandanud inimene peaks ju vähemalt keskmist palka teenima," kinnitas tööandjate juht.
Kriis arutles, et kas see tähendab, et vastuvõtu numbreid ülikoolidesse veel suurendatakse. "Latti lastakse veel allapoole, hakkame ka kõrghariduses tootma lihtsama kvalifikatsiooni väljaõppega inimesi. Ma loodan, et see nii ei ole," lausus ta.
"Maksuettepanku mõte on olnud vaesematest oludest pärit tudengite rahustamine, kuid ma pean seda konstruktsiooni ka võrdlemisi teostamatuks. Samuti jääb õhku küsimus, kuidas see maks kätte saada neilt, kes Eestist lahkuvad," ütles Kriis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.