Klient muutus julgemaks

Sõmeri hinnangul oli 2009. aasta suure kohanemise aasta ning praeguseks on firmad uue olukorraga kohanenud.

Positiivseks arenguks peab Sõmer seda, et tavalisest rohkem on näha koolitusfirmade vahelist koostööd. "Liidus suheldes on üksteist paremini tundma õpitud ja isiklikud kontaktid aitavad kaasa ka ärialasele ühistegevusele." Ka EAS on soovitanud konsortsiume luua ja pakkumisi koostöös teha. "See on hea muutus, et pole enam nii palju hirmu, et konkurent näeb, kuidas ja mida tehakse. Et täiendatakse üksteist, ilma et kardetaks nii väga know-how pärast."

Sõmeri hinnangul võib turg vaikselt elavnema hakata, ent kindlaid märke sellest veel pole. "Küsitakse küll rohkem pakkumisi, aga numbrilist tõestust ei mahu ega käibe kasvu kohta veel ei ole," sõnas ta.

Koolituste tellimine on muutunud kainemaks. "Koolitusi integreeritakse enam muu organisatsiooni arendusega, otsitakse terviklikumaid lahendusi. Kasvamas on nõustamisega kombineeritud koolituste osakaal. Samas ei saa öelda, et n-ö pehmeid teemasid enam ei tellita. Olen kogu kriisi aja organisatsiooni kultuuri ja väärtuste arendamise-juurutamise projekte läbi viinud," rääkis Sõmer.

Tabelis eelmise aasta 7. kohalt sel aastal 42. kohale langenud Addenda OÜ tegevjuhi Virve Roosimäe hinnangul langes ettevõtte eelmise aasta käive ligi 10%. "Ei tea, kas koolituste arv väheneski, aga tegu oli pideva hinnasurvega," sõnas ta.

Samas pole õpihimu tema sõnul kuhugi kadunud ja tasapisi võib Roosimägi hinnangul märgata ka turu ärkamist. "Turg vaikselt aktiviseerub. Kõige olulisemaks märksõnaks on spetsialiseerumine. Ettevõtted tajuvad rohkem, mida on täpselt vaja, ja tellitakse teadlikumalt. Kliendid ootavad konkreetsemalt oma mudelipõhiseid koolitusi," rääkis Roosimägi.

Erinevate projektide hulk ja osatähtsus koolitusvaldkonnas on tõusnud, ulatudes 30 protsendini. "Annaks jumal, et ajal, kui avatud koolituste osatähtsus taastub, jääksid alles ka europrojektid," sõnas Roosimägi. "Ka meie oleme ennast pookinud rahvusvahelistesse koolitustesse, näiteks oleme osalised Sloveenias. See annab julgust olla partnerid rahvusvahelistes projektides, see on mõnes mõttes ju samuti eksport," lisas ta.

Kuna projektide tarbeks on tarvis teha üsna suuri investeeringuid, võib väiksematel firmadel nappida selleks raha. Samas on Roosimägi sõnul olemas ka väiksemaid paarikümnetuhandelisi projekte, mis samamoodi toovad tööd ja kasu kohalikule elanikkonnale.

Edetabelis 16. kohalt 91. langenud OÜ Meta-Profit juhataja Aleksander Kotšubei sõnul toimus eelmisel aastal koolituste mahus nende ettevõttel langus nagu kõikidel teistelgi koolitusfirmadel.

"Aga sel aastal on näha, et kliendid on julgemad. Koolitusi võeti ka eelmisel aastal, aga valdavalt kriisiteemasid, praegu on näha teemaderingi kasvu, tööd on juurde tulnud," oli Kotšubei positiivne.