Septembris lõppenud 12 kuu pikkuse perioodi jooksul müüsid euroala ning Rootsi ja Šveitsi keskpangad kokku 6,2 tonni kulda, mida on eelnenud perioodiga võrreldes 96% vähem.

See on väiksem kogus mida keskpangad on müünud alates 1999. aastast, mil esmakordselt sõlmiti keskpankade kullamüügi koordineerimiseks nn keskpankade kullaleping.

2004-2005. aastate tipust, mil keskpangad müüsid 497 tonni kulda, jääb praegune näit kaugele maha.

Finantskriisi ja Euroopa võlakriisi mõjul on keskpangad kulla väärtuslikkust ümber hindamas. Kui üheksakümnendate järel vahetasid keskpangad oma „jõude seisvad“ kullavarud stabiilset tulu teenivate riigivõlakirjade vastu, siis nüüd otsitakse kullast taas väärtuse hoidjat.

Muutus keskpankade käitumises mõjutab kulla hinda – oluline pakkuja on turult läinud ning samuti on keskpankade kursimuutusel oluline psühholoogiline mõju.

Reedel kerkis kullauntsi hind juba 1300 dollarile.