EEELi tänase avalduse põhjustas eelmisel neljapäeval Äripäevas avaldatud artikkel „Mutta trambitud ehitusturg“, milles Eesti üks tuntumaid ehitusettevõtjaid Andres Koger kirjeldas praegu ehitusturul valitsevat olukorda. Probleemiks on eelkõige see, et mitmed riigihanke võitnud ehitajad on lepingu tellijaga katkestanud ja töö pooleli jätnud. Koger märkis, et langeval turul on enamik ehitusettevõtjaid teinud omahinnast kuni 50% madalamaid pakkumisi, arvestades turu edasise langusega. Praegu, kui ehitushinnad on taas tõusmas, pole neid lepinguid võimalik täita.  

EELi hinnangul ei puuduta minemajalutamised mitte kõiki, vaid üksikuid ettevõtteid. „Ehitustööde poolelijätmine ja lepingutest taganemine ei ole mingi trend ega iseloomusta kogu  ehituturgu. Tegemist on üksikute kahetsusväärsete eranditega, mida EEEL ei tolereeri,“ teatas liit täna artiklile vastates.  „Selliste ehitajate koht ei ole riigihangetel!“ seisis avalduses.

 „Vaatamata asjaolule, et just viimastel aastatel on ülalmainitud ilmingud oluliselt sagenenud, võime siiski väita, et tegemist on kas üksikjuhtumitega või on tegemist ühtede ja samade ehitusfirmade „käekirjale“ vastava korduvtegevusega. Kogu turule üksikute negatiivsete näidete põhjal hinnangut anda on meelevaldne, sest enamike ehitusettevõtjate jaoks lepingute täitmine ja tööde kokkulepitud tähtajaks lõpetamine probleeme ei valmista,“ lisas EEEL.

Avalduses seisis samas, et ehitushangete puhul ei ole alati kõik must-valge. „Selles protsessis on rohkem kui üks osapool ja mitte alati ei ole lepingu lõpetamises süüdi ehitaja,“ viitas liit ebaselgetele hanketingimustele. „Kuna hanketingimused on tihti vasturääkivad ja ebaselged, siis saadakse neist ka erinevalt aru. Lepingu käigus selgub aga, et pooled on hanketingimusi erinevalt tõlgendanud ja algavad läbirääkimised projekti edukaks jätkamiseks vajalike muudatuste üle, mille vajadus ilmnes seoses ettenägematute asjaoludega. Kui hankijaga aga kokkuleppele ei jõuta, siis võibki see viia lepingust taganemiseni,“ selgitas EEEL omalt poolt.