Hinnatõusu poolt või vastu?

Vaadates, kui suur on Eestis praegu tööpuudus, siis puudub hindade tõusul igasugune loogika. „Üks kartell ajab Eestis teist taga. Püüd tarbijatelt nahk üle kõrvade tõmmata on halb,“ rääkis Arrak ja lisas, et järsud hinnatõusud on üks põhjus, miks ettevõtjatesse halvasti suhtutakse.

Märten Ross ütles, et keskpank saab aru objektiivsetest põhjustest, mis inflatsiooni tekitavad. "Me arvame, et kui kaupmehed teevad oma otsused, tuginedes veendumusele, et hinnad lähiajal tõusevad, siis nad lõikavad endale sõrme," oli Rossi seisukoht.

Kusmin vaidles Arrakule ja Rossile vastu, väites, et jaekaupmehed peavad hinda tõstma, sest neil pole piisavalt suuri reserve, et kaupade kallinemist alla neelata. „Kui tootjad hakkavad hinda tõstma, siis jaekaupmeestena ei suuda me hinnatõusu pidurdada,“ ütles ta.

Ettevõtja Oleg Grossi väitel on hinnatõusude põhjuseks agoonia, sest ettevõtetel pole enam rasva. „Kui tahame tõsta palka, siis peab ka tõstma hinda. Pole lihtsalt teist võimalust,“ lausus Gross. Tema sõnul on olukord selline, et keegi ei soovi olla päris esimene hinna tõstjana, kuid kui kellelgi kannatus katkeb ja ta hinda tõstab, siis tulevad teised väga kiiresti järele. „Kui ostujõud hakkab vähenema, siis hakkavad hinnad langema. Nii lihtne see ongi. Ei ole vaja kõrvalt targutada ja õpetada, mida ettevõtja peab hinnaga tegema. Turg paneb hinna paika,“ rääkis ta.

Gross tõi hindade teemal rääkides näiteks hiljutise pahameeletormi, mis kaasnes piimahinna tõusuga. Aasta tagasi oli kisa selle üle, et piim on liiga odav, meenutas Gross.

Kati Kusmini prognoosi kohaselt tulevad 2011. aasta esimesed kuud kaupmeestele ülirasked. Tuleva aasta esimesel jaanuaril ehmatab euro inimesi nii palju, et selle tõttu vaibub ka kaubandus, rääkis Kusmin. “Kõik vaatame oma palganumbrit ja see ehmatab meid. Šokk on see, mis hoiab aasta esimese poolel tagasi. Usun, et see läheb üle ja siis hakkavad tulemused taastuma,“ ütles Kusmin. Ta tõi võrdluseks Slovakkia, kus ettevõtete käive kukkus vahetult pärast euro vastuvõttu ligi 33 protsenti.

Pessimistlik oli järgmise aasta alguse suhtes ka Oleg Gross. Tema ennustas, et tagasilöök tarbimises toob 2011. aasta alguses kaasa ka hindade languse. „Järgmise aasta esimesel poolel midagi head meid ees ei oota. Pole mingeid märke, mis viitaksid, et majandus hakkab tõusma,“ lausus Gross.

Andres Arrak oli optimistlikum. Tema sõnul on Eesti ettevõtjad väga kiiresti kohanenud. Toomine on kasvanud 25%, eksport 30%. „Need numbrid näitavad, et tootja on paindlik ja taibukas ning saadab ka teistesse riikidesse signaali, et siia tasub tulla, sest Eestis kapitalism ikkagi toimib,“ rääkis Arrak.

Vandeadvokaat Jüri Raidla sõnul näeme lähiajal viikingite kolmandat tulemist, aga erinevalt varasemast ei tehta tehinguid enam Tallinnas, vaid Stockholmis ja Helsingis. Rootslased ostavad teistelt rootslastelt nende Eestis tegutseva ettevõtte ning soomlased ostavad teistelt soomlastelt, märkis Raidla. Tema hinnangul on Eesti jaoks järgmisel aastal ka üks seni halvasti kasutatud võimalus, milleks on Vene turg. Me peaksime üritama kasutada ära seda, et presidendivalimiste järgselt muutus Venemaa retoorika Eesti suhtes soodsamaks.

Autor: Kadrin Karner, Aivar Hundimägi