Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnatõusu poolt või vastu?

    Ettevõtjaid häiris hinnatõusuga kaasnev kriitika ning nende pahameele ohvriks langes Eesti Panga asepresident Märten Ross, sest värskes majandus-prognoosis manitseb keskpank hindade tõstmise eest.

    „Eesti Panga teravad väljaütlemised stiilis, et hinda tõstvad kaupmehed võivad endale pähe tulistada, ei ole kohased. Eesti Pank peaks ühiskonnas stabiilsust tekitama ja konsensust otsima, mitte aga esitama loosungeid. Selline käitumine on vastutustundetu," pahandas ETK juhataja Kati Kusmin.
    Tema sõnul pole kasumi teenimine häbiasi ja sageli unustatakse ettevõtjate suunas kriitikat tehes, et viimasel paaril aastal pole üldse kasumeid teenitudki. „Praegu lakutakse haavu, mitte ei teenita tohutuid kasumeid,“ lisas Kusmin.
    Ettevõtjatele oponeeris majandusteadalane Andres Arrak, kelle väitel oli buumiajal ka ettevõtete kasumites ja palkades palju mulli ning seetõttu tuleb ka ettevõtjatel leppida, et kasumitest läheb õhk välja.
    Vaadates, kui suur on Eestis praegu tööpuudus, siis puudub hindade tõusul igasugune loogika. „Üks kartell ajab Eestis teist taga. Püüd tarbijatelt nahk üle kõrvade tõmmata on halb,“ rääkis Arrak ja lisas, et järsud hinnatõusud on üks põhjus, miks ettevõtjatesse halvasti suhtutakse.
    Märten Ross ütles, et keskpank saab aru objektiivsetest põhjustest, mis inflatsiooni tekitavad. "Me arvame, et kui kaupmehed teevad oma otsused, tuginedes veendumusele, et hinnad lähiajal tõusevad, siis nad lõikavad endale sõrme," oli Rossi seisukoht.
    Kusmin vaidles Arrakule ja Rossile vastu, väites, et jaekaupmehed peavad hinda tõstma, sest neil pole piisavalt suuri reserve, et kaupade kallinemist alla neelata. „Kui tootjad hakkavad hinda tõstma, siis jaekaupmeestena ei suuda me hinnatõusu pidurdada,“ ütles ta.
    Ettevõtja Oleg Grossi väitel on hinnatõusude põhjuseks agoonia, sest ettevõtetel pole enam rasva. „Kui tahame tõsta palka, siis peab ka tõstma hinda. Pole lihtsalt teist võimalust,“ lausus Gross. Tema sõnul on olukord selline, et keegi ei soovi olla päris esimene hinna tõstjana, kuid kui kellelgi kannatus katkeb ja ta hinda tõstab, siis tulevad teised väga kiiresti järele. „Kui ostujõud hakkab vähenema, siis hakkavad hinnad langema. Nii lihtne see ongi. Ei ole vaja kõrvalt targutada ja õpetada, mida ettevõtja peab hinnaga tegema. Turg paneb hinna paika,“ rääkis ta.
    Gross tõi hindade teemal rääkides näiteks hiljutise pahameeletormi, mis kaasnes piimahinna tõusuga. Aasta tagasi oli kisa selle üle, et piim on liiga odav, meenutas Gross.
    Kati Kusmini prognoosi kohaselt tulevad 2011. aasta esimesed kuud kaupmeestele ülirasked. Tuleva aasta esimesel jaanuaril ehmatab euro inimesi nii palju, et selle tõttu vaibub ka kaubandus, rääkis Kusmin. “Kõik vaatame oma palganumbrit ja see ehmatab meid. Šokk on see, mis hoiab aasta esimese poolel tagasi. Usun, et see läheb üle ja siis hakkavad tulemused taastuma,“ ütles Kusmin. Ta tõi võrdluseks Slovakkia, kus ettevõtete käive kukkus vahetult pärast euro vastuvõttu ligi 33 protsenti.
    Pessimistlik oli järgmise aasta alguse suhtes ka Oleg Gross. Tema ennustas, et tagasilöök tarbimises toob 2011. aasta alguses kaasa ka hindade languse. „Järgmise aasta esimesel poolel midagi head meid ees ei oota. Pole mingeid märke, mis viitaksid, et majandus hakkab tõusma,“ lausus Gross.
    Andres Arrak oli optimistlikum. Tema sõnul on Eesti ettevõtjad väga kiiresti kohanenud. Toomine on kasvanud 25%, eksport 30%. „Need numbrid näitavad, et tootja on paindlik ja taibukas ning saadab ka teistesse riikidesse signaali, et siia tasub tulla, sest Eestis kapitalism ikkagi toimib,“ rääkis Arrak.
    Vandeadvokaat Jüri Raidla sõnul näeme lähiajal viikingite kolmandat tulemist, aga erinevalt varasemast ei tehta tehinguid enam Tallinnas, vaid Stockholmis ja Helsingis. Rootslased ostavad teistelt rootslastelt nende Eestis tegutseva ettevõtte ning soomlased ostavad teistelt soomlastelt, märkis Raidla. Tema hinnangul on Eesti jaoks järgmisel aastal ka üks seni halvasti kasutatud võimalus, milleks on Vene turg. Me peaksime üritama kasutada ära seda, et presidendivalimiste järgselt muutus Venemaa retoorika Eesti suhtes soodsamaks.
    Autor: Kadrin Karner, Aivar Hundimägi
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Baltikumi suurim elamusspordikeskus paneb Peetris uksed kinni
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.