Meie valuuta - teie probleem

Praegu käitub iga riik oma kitsast huvist lähtuvalt, millest pikas perspektiivis kaotavad kõik.

Eile jätkas Jaapan jõupingutusi jeeni nõrgestamiseks, mille tugevnemine USA dollari suhtes on löögi alla seadnud ekspordist sõltuva majanduse toibumise.

Jaapani keskpank üllatas teatega, et kärbib üleööintressi vahemiku 0-0,1%-le, mis tähendab sümboolset naasmist nullintressi poliitika juurde, mida pole Jaapanis kasutatud 2006. aasta keskpaigast. Nii drastiline samm tuli analüütikutele ootamatult.

Teiseks teatas Jaapani keskpank, et loob bilanssi 5 triljoni jeeni (690 miljardi krooni) suuruse fondi, millest hakkab rahastama valitsuse ja erafirmade võlakirjade oste ning on valmis sarnaste varade vastu laenu andma 30 triljonit jeeni.

Jeen nõrgeneski USA dollari suhtes 0,5%, 83,79 jeeni tasemele, ja päeva negatiivselt alanud aktsiaturg tegi pooleteistprotsendise rõõmuhüppe.

Pikka edu Jaapanil aga üksi tegutsedes loota ei ole. Seda näitas ka 15. septembril tehtud valuutainterventsiooni mõju kiire haihtumine.

"Üllatus pani jeeni müüma, kuid ma ei usu, et keskpanga sammust piisab, et jeeni püsivalt nõrgestada," ütles agentuurile Dow Jones Forex & Ueda Harlow valuutakauplemise juht Masanobu Ishikawa.

Jaapani häda on USA dollari nõrkus, milleks andis uut ainest USA Föderaalreservi juht Ben Bernanke, korrates esmaspäeval, et rahapoliitika oluline lõdvendamine (loe: rahatrükkimine) on majandusele hästi mõjunud. Sellest kasvab tõenäosus, et USA rahapressid pannakse uuesti tööle - otsuse võib USA keskpank teha novembri alguse kohtumisel.

"Piisab üksi sellistest spekulatsioonidest, et põlistada dollari nõrkus ja jeeni tugevus," ütles Ishikawa.

Koos dollariga nõrgeneb sellega seotud Hiina jüaan. Sel nädalal on lisaks USA-le püüdnud Pekingit mõjutada Euroopa ametnikud, et Hiina laseks jüaanil rutem tugevneda.

Kui globaalsete vahetuskursside kohanemise koorem jääb liiga suurel määral euro kanda, võib see euroala majandusele halvasti mõjuda.

Olli Rehn, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik. "Me märkisime, et (jüaani - toim) tegeliku vahetuskursi tõus ka euro suhtes ei ole olnud päris see, mida me lootsime," ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet pärast kohtumist Hiina peaministri Wen Jiabaoga.

"Kui globaalsete vahetuskursside kohanemise koorem jääb liiga suurel määral euro kanda, võib see euroala majandusele halvasti mõjuda," ütles rahandusvolinik Olli Rehn.

Euro on nelja kuuga USA dollari suhtes tugevnenud 15%, jeeni suhtes 5% ning jüaani suhtes 13%.

Hiina näib aga joonduvat USA omaaegse poliitika järgi: meie valuuta, teie probleem.

Wen Jiabao andis Brüsselis mõista, et Hiina ei poolda vahetuskursside kiiret muutust. "Maailma suuremate valuutade vahetuskursid peaksid olema suhteliselt stabiilsed," ütles ta.

Praegu ei ole nad seda mitte. Euro-dollari kurss on lühikese ajaga saaginud üles-alla 1,2 ja 1,6 dollari vahel. Jeeni tugevnemine 82,88 jeenile dollari eest sundis Jaapani valitsust läinud kuul interventsioonile.

Kuna arenenud maailmas on keskpankade intressid peaaegu nullis, on raha teenimisvõimalust otsides voolanud arenevatesse riikidesse, ähvardades uute mullistustega selles majandusruumis.

Tulva tõkestamiseks teatas Brasiilia äsja 4%se maksu kehtestamisest välismaistele investeeringutele fikseeritud tuluga varadesse. Ka Lõuna-Korea ja mitmed teised Aasia riigid on püüdnud oma valuutasid tugevnemast hoida. Brasiilia rahandusministri sõnul on lahti lausa valuutasõda, et maailmaturu kiduvas nõudluses oma kaupadele eelis luua.

Maailmamajandusele on valuutakursside saagimine väga halb. See muudab heitlikuks toormehinnad ja raskendab äri planeerimist, rääkimata pingetest riikide vahel ja protektsionismiohust. Tasakaalust väljas globaalsete kaubandussuhete parandamiseks pole sellest mingit abi.

Nii kostab järjest enam üleskutseid, et maailma juhtivad riigid istuksid laua taha ja sõlmiksid uue valuutakokkuleppe nagu veerandsada aastat tagasi New Yorgi Plaza hotellis. Äsja tegi taolise ettepaneku 420 panka esindav Institute of International Finance.

Muidu võib minna nii, nagu läinud sajandi suure depressiooni ajal. "Kui iga riik pöördus kaitsma oma erahuve, läksid maailmamajanduse huvid rentslist alla ja sellega koos ka kõigi riikide erahuvid," hoiatas majandusajaloolane Charles Kindleberger.