USA suurendab survet Hiinale

Nii on USA valitsus viivitanud raportiga, mis määratleb, kas Hiina on oma valuutakursiga manipuleerinud või mitte. Hiljemalt reedeks peaks raport laual olema. USA rahandusminister on USA Kongressis öelnud, et Hiina valuutaga manipuleerijaks tituleerimisest poleks mingit sisulist kasu – küll aga võiks see USA firmad Hiinas löögi alla seada. Hiinale "puhta paberi" andmine riskiks samas tagasilöögiga sisepoliitikas, kus Hiinast on saanud keskseid teemasid lähenevatel vahevalimistel.

USA rahandusministeerium pole seni tahtnud toetada ka läinud kuul Kongressi Esindajatekojas vastu võetud eelnõu, mis võimaldab USA firmadel Hiina kaupade suhtes lihtsamalt trahvitolle rakendada. Seda ettekäändel, et kunstlikult madalal hoitud valuuta kujutab endast eksporditoetust. USA valitsus pelgab, et seadus võib sütitada kaubandussõja.

Eelnõu peab veel kinnitama USA Senat ning selle kogu liidrid nendivad, et kui Hiina-vastased meeleolud Kongressis süvenevad, võib eelnõu saada nii demokraatide kui vabariiklaste toetuse.

Lisaks ühepoolsetele meetmetele on USA-l kasutada ka n-ö multilateraalsed hoovad Hiina survestamiseks.

IMFi ja Maailmapanga tippkohtumisel oli Hiina valuutapoliitika kesksemaid teemasid. Nüüd loodab USA G20 kohtumisele Lõuna-Koreas, kus kreenis maailmamajanduse tasakaalustamise teema haakub otseselt ka riikide valuutapoliitikaga.

Kaubandusülejäägiga riigid – eelkõige Hiina – on lubanud muuta ekspordist sõltuva kasvumudeli enam siseturule orienteeritud kasvumudeliks, mis tähendaks ka jüaani tugevnemist. Kaubandusdefitsiidiga riigid – eelkõige USA – on aga nõustunud suurendama sääste ja vähendama importi. Üldeesmärk on vähendada maailmamajanduse kasvu sõltumist USA tarbijast.