Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMFile valuutasõjas vahemehe roll
Pinged maailma valuutaturul, mis kerkisid esikohale nädalavahetusel Washingtonis toimunud IMFi ja Maailmapanga aastakohtumisel, ei jäta puutumata ekspordist sõltuvat Eestit.
Seda mitte üksi tugevneva euro kaudu ajal, mil paljud riigid püüavad oma valuutat hoida võimalikult odavana. Ohtlikum on, mis edasi võib juhtuda, kui riigid oma tööstuse ja töökohtade kaitseks uuesti tollimüüre hakkavad ehitama.
"Kui sellel lastakse konfliktiks kasvada või protektsionismiks, on oht korrata 1930ndate aastate vigu," ütles Maailmapanga juht Robert Zoellick agentuuri Reuters vahendusel.
"Valuutatülid võivad kergesti muutuda kaubandustülideks," hoiatas tööstusriikide grupi G7 eesistuja, Kanada rahandusminister Jim Flaherty.
Agentuuri Bloomberg andmeil jõuti Washingtonis üksmeelele, et foorum, kus valuutaturu pingetele lahendust otsida, võiks olla IMF. Ühtlasi võiks fond olla järelevalveinstants, mis analüüsiks suurriikide rahapoliitika laiemat mõju teistele riikidele.
Mingit ühist seisukohta rahvusvahelise valuutapoliitika edasistest suundumustest Washingtonis aga ei sündinud. Nagu nentis IMFi juht Dominique Strauss-Kahn on finantskriisis tekkinud koostöövaim riikide vahel hajuma hakanud.
Lahendust ei leitud ka hääleõiguse ümberjagamisele IMFi nõukogus, mis teinuks Hiinast fondis ühe mõjukama riigi.
Strauss-Kahni sõnul eeldaks selline positsioon suuremat vastutust. "Mida enam ollakse (võimu - toim) keskmes, seda enam tuleb osaleda kogu süsteemi stabiilsuse hoidmisel," ütles ta.
Praegu on Hiina valuutapoliitika tõsisemaid takistusi kreenis maailmamajanduses uue tasakaalu leidmisele.
Hiina peab vahetuskursi režiimi paindlikumaks muutma, et see ei põhjustaks ülemaailmses finantssüsteemis valuutakursside liiga järske muutusi ja ebastabiilsust, sekundeeris Washingtonis USA kriitikale Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.
Eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeri sõnul on Hiina jüaan enam kui alahinnatud ning euro liiga tugev.
Euro tugevnes läinud nädalal 1,40 dollarile kui Euroopa Keskpank erinevalt teistest suurtest keskpankadest ei andnud märki rahapoliitika leevendamisest. Dollar odavnes jeeni suhtes 15 aasta madalaimale tasemele, kui kehvad tööturu näitajad lisasid tõenäosust, et USA keskpank paneb rahapressid jälle tööle.
Hiina keskpanga juht Zhou Xiaochuan kordas nädalavahetusel, et Hiina ei rakenda šokiteraapiat, vaid laseb valuutakursil tugevneda järk-järgult. Samas kritiseeris ta arenenud riike, mille rahapoliitika samuti turgu moonutab.
"Suurimate reservvaluutade emiteerijate äärmiselt madalad intressimäärad ning erakorralised meetmed on muutnud arenevatel riikidel rahapoliitika kujundamise väga keeruliseks," ütles ta.
Viimati teatas Ukraina asepeaminister Washingtonis, et ka Ukraina valitsus võib kapitali liikumist ohjata, et grivna kurss liigselt ei kõiguks.
Debatti sekkus läinud nädalal finantsist George Soros, hoiatades ajalehes Financial Times globaalse valuutasüsteemi lagunemisohu eest, mis kisuks kaasa maailma majanduse. Lahenduse võti on Sorose sõnul Hiinas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.