Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus kriis tuleb aastal 2013?
Uue mandaatperioodi esimese eelarve-eelnõu esitanud Rootsi valitsus toonitab, et tähtis on valmistumine uueks võimalikuks kriisiks, mis võib rahandusminister Anders Borgi hinnangul ees oodata juba 2013. aastal.
Puhvrid ja korras riigifinantsid on Borgi eelarve märksõnad. "Me ei alusta uute meetmete lubamisest, vaid riigifinantside korrastamisest," tsiteeris rahandusministrit majanduslehe Dagens Industri veebiväljaanne.
Borgi sõnul kipuvad kriisid korduma keskmiselt viieaastase intervalli järel ning investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist on kaks aastat juba möödas. Uus majanduslangus võib Rootsit tabada juba paari aasta pärast.
Rootsi rahandusminister hoiab rahakoti raudu kiivalt kinni, ehkki valitsus tõstis viimase nelja kuu jooksul juba kolmandat korda Rootsi tänavust majanduskasvu prognoosi. Samas järgnevateks aastateks prognoosib valitsus majanduse kasvutempo aeglustumist.
Uue prognoosi järgi kasvab Rootsi SKP tänavu 4,8% ning järgmisel aastal 3,7% varem prognoositud 4% asemel. Tööpuudus püsib kõrge, alanedes alles 2014. aastal 6%-le tööealisest elanikkonnast. Noorte tööpuudus on Rootsis Euroopa kõrgeimaid.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab Rootsi riigieelarve ülejääki (1% SKPst) aastal 2012. Sellest järgmistel aastatel kasvab ülejääk vastavalt 2%-le ja 2,9%-le SKPst. Nii on Rootsi valitsusel vahendeid reformideks – ehk siis panustamiseks uute töökohtade loomiseks ja hoolekande parandamiseks – ca 40 miljardit Rootsi krooni valitsuse varem prognoositud 32 miljardi asemel.
Sellest hoolimata jääb Borg ettevaatlikuks. "Puhvrile lisaks on meil vaja ekstra puhvrit," ütles ta. See oli ainus seisukoht, mille eest Borgi eelarvet teravalt arvustanud opositsioon rahandusministrit ei kritiseerinud.
Valitsus sihib ka Rootsi võlakoorma vähendamist, mis praegu küünib 34,6%-le SKPst. Aastaks 2014 alaneb see valitsuse prognoosi järgi 21,5%-le, mis oleks nelja aastakümne madalaim näit.
Valitsuse kulud kasvavad 13 miljardi Rootsi krooni võrra, sisaldades maksukärpeid Rootsi pensionäridele ning toetuste kasvu lastega peredele. Kui eelarve võimaldab, plaanib Rootsi valitsus täiendavalt kärpida tööjõumakse ning kaalub ka käibemaksu vähendamist restorani- ja catering-firmade pakutavalt toidult.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.