Swedbanki laenukahjum langes

Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht on 2010. aasta jooksul stabiliseerunud. Teises kvartalis oli näha küll kerget tõusu, mille põhjuseks on suurkliendid Ukrainas, Eestis ja Lätis. Neist enamiku on aga Swedbank enda kinnitusel juba varem n-ö identifitseerinud.

Kolmandas kvartalis vähenes 60 päeva võlas olevate laenude hulk kogu Baltikumis ja ka Ukrainas ja Venemaal. Samas on kõrge töötuse taseme tõttu üle 60 päeva võlgnevuses olevate eluasemelaenude maht Baltikumis tõusnud.

Septembrikuu lõpu seisuga on Swedbank restruktureerinud laene 30,7 miljardi Rootsi krooni ulatuses, millest 82% on laenud Balti panganduses ning 13% Ukrainas.

Ülevõetud tagatise maht on selle aastaga kasvanud, ka kolmas kvartal näitas võrreldes eelmise perioodiga kasvu, eriti eluaseme osas. Suurim hulk ülevõetud tagatisi on Baltikumis. Probleemse kinnisvaraga tegeleva Ektorneti arvel on Eestist tagatisi 347 miljoni Rootsi krooni ehk umbes 573 mln Eesti krooni eest, sellel lisaks on Eestis on omandatud tagatisi 45 miljoni Rootsi krooni ehk umbes 74,25 Eesti krooni eest. Praeguse seisuga on Ektornet omandanud Balti riikidest enim vara just Eestist.

Kogu grupi kvartalikasumiks kujunes 2,59 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 4,28 miljardit Eesti krooni, kasvades kvartaliga 65%. Samas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja 8,7 miljardi Rootsi krooni (14,3 miljardi Eesti krooni) võrra vähenenud.

Panga juht Michael Wolf kirjutab aruandes, et III kvartalis jätkus positiivne trend paranemist – esimest korda kuue kvartali jooksul kasvas puhas intressitulu. Intressitase on eriti Rootsis hakanud tõusma, laenumarginaalid on kergelt tugevnenud ja Baltiriikide hoiuste intress on langenud.