Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbanki laenukahjum langes

    Selle aasta üheksa kuuga on Swedbanki laenukahjumite reserv vähenenud 6%, seda tänu probleemsete laenude juurdekasvu vähenemisele.

    Seda osaliselt probleemsete laenude juurdekasvu vähenemisele ning ka seetõttu, et paar suurt laenu ei ole enam kahjumlikud, kirjutab pank oma kvartaliülevaates.
    Laenukahjumit on aidanud vähendada ka mahakirjutamised ja valuutakursi muutused. Samas valuutakursi muutust arvestamata jättes on sel aastal aga Eestis probleemsete laenude maht hoopis kasvanud 6%, Lätis 8% ja Leedus 2%. 
    Alates 2009. aastast on kinnisvaraturg suuremates Baltikumi linnades stabiliseerunud ja see trend on alates sellest ajast jäänud positiivseks, seda eriti Eestis, märgib pank.
    Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht on 2010. aasta jooksul stabiliseerunud. Teises kvartalis oli näha küll kerget tõusu, mille põhjuseks on suurkliendid Ukrainas, Eestis ja Lätis. Neist enamiku on aga Swedbank enda kinnitusel juba varem n-ö identifitseerinud.
    Kolmandas kvartalis vähenes 60 päeva võlas olevate laenude hulk kogu Baltikumis ja ka Ukrainas ja Venemaal. Samas on kõrge töötuse taseme tõttu üle 60 päeva võlgnevuses olevate eluasemelaenude maht Baltikumis tõusnud.
    Septembrikuu lõpu seisuga on Swedbank restruktureerinud laene 30,7 miljardi Rootsi krooni ulatuses, millest 82% on laenud Balti panganduses ning 13% Ukrainas.
    Ülevõetud tagatise maht on selle aastaga kasvanud, ka kolmas kvartal näitas võrreldes eelmise perioodiga kasvu, eriti eluaseme osas. Suurim hulk ülevõetud tagatisi on Baltikumis. Probleemse kinnisvaraga tegeleva Ektorneti arvel on Eestist tagatisi 347 miljoni Rootsi krooni ehk umbes 573 mln Eesti krooni eest, sellel lisaks on Eestis on omandatud tagatisi 45 miljoni Rootsi krooni ehk umbes 74,25 Eesti krooni eest. Praeguse seisuga on Ektornet omandanud Balti riikidest enim vara just Eestist.
    Kogu grupi kvartalikasumiks kujunes 2,59 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 4,28 miljardit Eesti krooni, kasvades kvartaliga 65%. Samas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja 8,7 miljardi Rootsi krooni (14,3 miljardi Eesti krooni) võrra vähenenud.
    Panga juht Michael Wolf kirjutab aruandes, et III kvartalis jätkus positiivne trend paranemist – esimest korda kuue kvartali jooksul kasvas puhas intressitulu. Intressitase on eriti Rootsis hakanud tõusma, laenumarginaalid on kergelt tugevnenud ja Baltiriikide hoiuste intress on langenud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.