- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,14
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kafkalik energiaprotsess
Taastuvenergia toetuste ümber lahvatanud debatis on midagi kafkalikku. Süüdistatule - investorile - esitatakse süüdistus, konkurentsiameti salastatud analüüs. Pärast kohtuprotsessi (süüdistataval sõnaõigust ei ole) langetatakse kohtuotsus, milleks on majandusministeeriumi ettevalmistatud salastatud seadusemuudatused. Lõpuks haihtub nädalaid närvikõdi pakkunud protsess olematusse.
Vajadus hoogtöö korras ja ohtra meediakära saatel pikaajalist regulatiivset raamistikku muutma hakata kõneleb mõtestatud energiapoliitika puudumisest, kasutatud retoorikavõtted aga debati liigsest politiseeritusest.
Keskkonnakaitse, energiajulgeoleku ja kohaliku majanduse stimuleerimiseks loodud taastuvenergia toetussüsteem pidi looma investoritele pikaajalise kindluse, millest pidid võitma nii riik, tarbijad kui ka investorid. Praegu valitseb valdkonnas ebakindlus. Ükskõik millised olid muudatuste algatajate kavatsused, tõi avalik konflikt kaasa investeerimiskliima halvenemise.
Ülepeakaela ettevalmistatud seadusemuudatused toovad omakorda kaasa läbimõtlemata ja puuduliku toetussüsteemi läbisurumise. Selle asemel on vajalik süsteemi kui terviku läbimõtlemine, arvestades nii taastuvenergia otseseid kui ka kaudseid toetussüsteeme, konkureerivate tootmisvõimsuste otsest ja kaudset toetamist, vajadusega kohanduda avatud energiaturuga, vajadust kasutada ära taastuvenergia potentsiaal, maksimeerida energiajulgeolekut ning leida viisid taastuvenergia sotsiaalmajanduslike ja regionaalpoliitiliste positiivsete mõjude suurendamiseks.
Taastuvenergia toetustele keskendunud debatt jättis täiesti kõrvale meetmed, mis aitaks saavutada eesmärgid odavamalt. Kohalike elanike vastuseis uutele arendustele kõneleb vajadusest reguleerida lubatud tervisemõju; taastuvenergiatootjate probleemid võrguga liitumisel aga diskrimineerivast võrgueeskirjast, vajadusest parandada võrguhalduri-arendaja koostööd. Teaduse, arenduse ja innovatsioonisüsteemi arendamine aitaks tehnoloogia täiustamisega vähendada hilisemaid toetusi. Taastuvenergia direktiivis toodud paindlikud koostöömehhanismid võimaldaks aga Eestis odavamalt tootmisvõimsusi arendada. Sellest kõigest ei räägitud sõnagi.
Energiamajanduse pakkumist suunavaid meetmeid ei tohiks käsitleda eraldiseisvatena nõudlusega seotud meetmetest. Energia säästlikum tarbimine ja tarbimise vähendamine aitaks saavutada taastuvenergia eesmärke odavamalt, väheneks vajadus ulatuslike investeeringute järele. See aitaks hoida kontrolli all ka energiahindu. Seetõttu tuleks sõnastada ambitsioonikad energiasäästu eesmärgid, rakendada nende saavutamiseks poliitikameetmed ning siduda nõudluse ja pakkumisega seotud meetmed energiamajanduse korraldamisel ühtseks tervikuks. Süsteemi muutmisele peaks eelnema põhjalik mõjude analüüs, huvigruppide kaasamine, kogu protsess peab olema läbipaistev. Investorite kujutamine avalikkuses deemonitena ei peaks olema praktika, mida ühes euroopalikus riigis järgitakse.
Lõpuks pean taas kordama: Eesti riigil puudub läbimõeldud energiapoliitika, mis arvestaks uute suundadega kliima- ja energiapoliitikas, näeks ette energiaturgude avamise mõjusid ning looks investoritele ettenähtava ja toetava raamistiku. Ennustasin mõne kuu eest siinsamas, et kuni selline olukord kestab, on minister Partsil oodata tagasilööke oma valdkonnas ka edaspidi. Olen jätkuvalt samal seisukohal.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele