Teeme trikoovooru poliitiku rahakotile

Täna hakatakse riigikogus taas arutama eelnõu, mis peaks panema täpsemalt paika erakondade rahaasjade kontrollimise. Parteide rahastamise teema tõstatus teravalt aasta tagasi, kui Äripäev paljastas Reformierakonna varjatud rahastamise ehk R-skeemid.

Äripäeva arvates aitab erakondade varjatud rahastamist muuta keerulisemaks ehk korruptsiooni vähendada maksimaalne avalikustamine. Teeme mõned ettepanekud, mis tuleks seadustada.

Poliitikud tahavad parlamendi juurde asutada spetsiaalse komisjoni, mis parteide rahastamist kontrolliks. Selle komisjoni istungid peavad olema avalikud ehk online'is jälgitavad. On oluline, et parteide rahaasju kontrolliks maksimaalselt suur hulk inimesi. Seda on väga lihtne teha, kui muudame erakondade aruandluse täiesti avalikuks.

Erakonnad peavad avalikustama kõik kampaaniatega seotud kulud. See välistaks R-skeemi tüüpi juhtumid, kus Reformierakonna liikmete Robert Antropovi, Jaanus Rahumägi ja Kristiina Ojulandi tegelikud kampaaniakulud ületasid nende ametlikult deklareeritud kulusid ja tulusid. Me keegi ei tea, kes nad riigikokku n-ö palkas ehk kelle ees nad on võlglased.

Erakondade rahastamisega tegeledes ei tohi jätta kõrvale poliitikute isiklikku rahakotti. Tippametnikud ja poliitikud peavad hakkama deklareerima ka nende kasutuses olevat vara. Praegu kasutatakse varjatud tulude eest soetatud või kingitusena saadud vara varjamiseks advokaate ja varifirmasid.

Eraisikutelt või mittefinantsasutustelt võetud laenude kohta peab poliitik hakkama senisest rohkem infot avalikustama. Praegu deklareerib poliitik, et võttis laenu eraisikult, ja punkt. Ta peaks aga avalikustama laenuandja kohta info, mis võimaldab avalikkusel saada täpselt teada, kes see laenuandja on ja mis tingimustel laenu anti. Laen võib osutuda varjatud hüveks ning seetõttu peaks poliitikute laenulepingud olema avalikud.

Samuti peaksid olema avalikud nende isikute iga-aastased tuludeklaratsioonid, kellel on majanduslike huvide deklareerimise kohustus.

Praegu on poliitikul küll kohustus deklareerida talle kuuluvad aktsiad või osad, kuid ta ei pea deklareerima enda osalusega ettevõtte tütarfirmasid ja tütre tütreid. Seadustesse tuleks kirjutada nõue, et poliitik hakkaks deklareerima ka endaga seotud ettevõtteid, kus ta ei pruugi otseselt omanik olla. Näiteks, kus ta on oma osaluse peitnud advokaadi või mõne Neitsisaarte firma abil.

Loomulikult ei tule pärast sellise nõude kehtestamist varjatud osalused kohe päevavalgele. Seetõttu on oluline karmistada karistusi, mis kaasnevad, kui kirjeldatud nõudeid ei täida.

Kui riigikogu üritab parandada kontrolli parteide rahastamise üle ja jätab kõrvale poliitikute isikliku rahakoti ning varandusliku seisu, siis hakkab erakondade varjatud rahastamine toimuma erakonna liikmete kaudu. Seetõttu on oluline muuta poliitiku isiklik rahakott maksimaalselt läbipaistvaks. Nii väldime juhtumeid, et rahakotti täidetakse ametipositsiooni ära kasutades.

Autor: ÄP