Eestlased panid Tampere korrusmajja soojuspumba

Paraku väljub sealt ka osa toasoojusest ja parem oleks see kulu läbimõeldumalt lahendada. Maja ehitajale on ventilatsioon alati küsimusi tekitanud. Selge on, et normatiividega nõutud ventilatsiooniagregaadi, projekti ja torude peale kulub hulk raha.

Soojuse tagasivõtmine ventilatsioonipumbaga on energiat säästev ja praktiseeritud moodus, mida tihti arvesse ei võeta. Paljudel tänapäevastel majadel on soojust tagastavad ventilatsioonisüsteemid, mille keskne säästuallikas on soojuspump. See toode on projekteeritud energiasäästjaks hästi isoleeritud väikestele eramutele.

Seadme tööpõhimõte on lihtne, kuid geniaalne: enne kui vannitoa, WC, koduhoiuruumi, köögi vms kasutatud soe õhk välja viiakse, võetakse sealt tagasi soojusenergia. See muudetakse soojuspumba abil maja kütmisele ja tarbevee soojendamisele minevaks energiaks.

Värske õhk tuuakse tuppa seina- või aknaventiilide kaudu, mis tagab tervisliku siseõhu, täites ventilatsioonile seatud norme. Külmematel päevadel aitab temperatuuri tagada soojuspumpa sisse ehitatud elektrikassett või muu küttekatel. Lihtsamad soojuspumbad soojendavad ainult tarbevett. Väga väikesele põrandapinnale (60×60 cm) mahub ära maja kütmise, tarbevee soojendamise ja ventilatsiooni eest vastutav energiat säästev seade.

Suurema küttevõimsuse saame maasoojuspumba ja ventilatsiooniagregaadi ühendamisega. Tänavapildis võime näha, et paljud korrusmajad on tellingutega ümbritsetud - neid on hakatud intensiivselt soojustama.

Mullune talv on pannud inimesi mõtlema ja tegutsema. Õige aeg oleks mõelda kohe ka majade ventileerimisele, kuna soojustamine muudab maja n-ö termoseks, aga inimesele on vaja hingamiseks värsket õhku. Ventilatsioonisoojus on suurepärane energiaallikas just soojuspumbale.

Autor: Aivar Paabo