IMF annab Hiinale suurema sõnaõiguse

Lähtudes oktoobri lõpus G20 riikide rahandusministrite vahel sündinud kokkuleppest, nõustus IMF kandma enam kui 6% hääleõigusest fondis kiiresti arenevatele riikidele, vahendas agentuur Bloomberg.

Sellega saaksid suurema hääleõiguse ka sellised riigid nagu Brasiilia ja Lõuna-Korea. Euroopa hääleõigus aga väheneks ning ühtlasi loovutaks Euroopa kaks kohta direktorite nõukogus.

„Me jõuame reaalsusele järele,“ ütles IMFi juht Dominique Strauss-Kahn, nimetades kokkulepet ajalooliseks. „Riikide järjestus vastab nüüd sellele, milline on nende osakaal maailmamajanduses.“

Plaani jõustumiseks on vaja IMFi 187 liikmesriigi seas 85% toetust.

Muudatus leiab aset ajal, mil G20 on palunud IMFi appi monitoorima pingeid rahvusvahelises kaubanduses ja valuutaturul – liikmesriigid on eri meelt, kelle poliitika maailmamajanduse tasakaalustatud toibumist enim takistab. Tuleval nädalal Soulis toimuv G20 tippkohtumine tõotab tulla vägagi pingeline.

USA rahandusminister Timothy F. Geithner ja IMFi juht Strauss-Kahn on püüdnud IMFis suurema hääleõiguse saamist siduda suurema vastutusega maailmamajanduses, mis ei tähenda muud kui vihjet, et Hiina peaks laskma oma valuutal kiiremini tugevneda.

Samas kui häälte ümbermängimine on IMFi ajaloos „suur hetk“, ei sunni see veel kuuendalt kohalt kolmandale kohale kerkinud Hiinat oma jüaanipoliitikat muutma, ütles Kanada Waterloo ülikooli professor Bessma Momani. „Oodata, et Hiina nüüd poliitilise kaalu kasvades käiku vahetab ja IMFis häälekalt kaasa rääkima hakkab, on ennatlik,“ ütles ta.

Muutuste järel oleksid fondi 10 mõjukamat osanikku USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina.