• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IMF annab Hiinale suurema sõnaõiguse

    Rahvusvahelise Valuutafondi direktorite nõukogu kinnitas lõppeval nädalal plaani, mis vähendab fondis Euroopa mõjuvõimu ning teeb Hiinast USA ja Jaapani järel kolmanda kaalukaima häälega riigi.

    Lähtudes oktoobri lõpus G20 riikide rahandusministrite vahel sündinud kokkuleppest, nõustus IMF kandma enam kui 6% hääleõigusest fondis kiiresti arenevatele riikidele, vahendas agentuur Bloomberg.
    Sellega saaksid suurema hääleõiguse ka sellised riigid nagu Brasiilia ja Lõuna-Korea. Euroopa hääleõigus aga väheneks ning ühtlasi loovutaks Euroopa kaks kohta direktorite nõukogus.
    „Me jõuame reaalsusele järele,“ ütles IMFi juht Dominique Strauss-Kahn, nimetades kokkulepet ajalooliseks. „Riikide järjestus vastab nüüd sellele, milline on nende osakaal maailmamajanduses.“
    Plaani jõustumiseks on vaja IMFi 187 liikmesriigi seas 85% toetust.
    Muudatus leiab aset ajal, mil G20 on palunud IMFi appi monitoorima pingeid rahvusvahelises kaubanduses ja valuutaturul – liikmesriigid on eri meelt, kelle poliitika maailmamajanduse tasakaalustatud toibumist enim takistab. Tuleval nädalal Soulis toimuv G20 tippkohtumine tõotab tulla vägagi pingeline.
    USA rahandusminister Timothy F. Geithner ja IMFi juht Strauss-Kahn on püüdnud IMFis suurema hääleõiguse saamist siduda suurema vastutusega maailmamajanduses, mis ei tähenda muud kui vihjet, et Hiina peaks laskma oma valuutal kiiremini tugevneda.
    Samas kui häälte ümbermängimine on IMFi ajaloos „suur hetk“, ei sunni see veel kuuendalt kohalt kolmandale kohale kerkinud Hiinat oma jüaanipoliitikat muutma, ütles Kanada Waterloo ülikooli professor Bessma Momani. „Oodata, et Hiina nüüd poliitilise kaalu kasvades käiku vahetab ja IMFis häälekalt kaasa rääkima hakkab, on ennatlik,“ ütles ta.
    Muutuste järel oleksid fondi 10 mõjukamat osanikku USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).