Sirje Rank • 7. november 2010 kell 7:26

Bernanke kaitseb USA keskpanga poliitikakurssi

USA keskpanga juht Ben Bernanke võttis appi Milton Friedmani pärandi, kaitstes laupäeval juba kolmandat korda kolme päeva jooksul USA keskpanga otsust pumbata majandusse täiendavad 600 miljardit dollarit.

„Käitusime nii nagu Mlton Friedman oleks soovitanud meil käituda,“ ütles Bernanke, vastates USA keskpanga tegevust põhjalikult uurinud ajaloolase Allan Meltzeri artiklile ajalehes Wall Street Journal, milles too väidab, et 2006. aastal manalasse varisenud nobelist poleks keskpanga täiendavat varade ostu toetanud. „Milton Friedman ütleks seda, et Föderaalreservi ülesanne on tagada nominaalnäitajate stabiilsus, sealhulgas hinnastabiilsus. See tähendab, et eriti inflatsiooni osas ei soovita näha ei liiga kiiret inflatsiooni ega ka liiga aeglast,“ tsiteeris Bernanket agentuur Bloomberg.

Meltzer USA majanduses deflatsiooniohtu ei näe ning hoiatab pigem kontrollimatu inflatsiooni eest. Meltzeri sõnul rõhutas Friedman, et tööpuudus on inflatsiooni arstimise kõrvalefekt. Kui aga tööpuudust „arstida“ inflatsiooniga, terendab tulevikus taas tööpuuduse kasv. Kuskil ei soovita Friedman tööpuuduse leevendamiseks rahapoliitikat lõdvemaks lasta. Küll soovitab Friedman seda deflatsiooniohu korral, kuid seda ohtu Meltzeri hinnangul USA majanduses praegu pole.

USA keskpanga otsust on teravalt kritiseerinud mitmed maailma riigid eesotsas Saksamaa, Hiina ja Brasiiliaga, väites, et selline tegevus – raha pumpamine pangandussüsteemi – tekitab teistele riikidele probleeme, suutmata kiirendada USA majanduskasvu.

„Kõik tahavad, et USA majandus toibuks, kuid sellest pole mingit kasu, et helikopterilt dollareid loobitakse,“ ütles Brasiilia rahandusminister Guido Mantega. „Seda tuleks kombineerida eelarvepoliitikaga, ergutada tarbimist.“

Hiina keskpanga nõunik Xia Bin nimetas aga dollarite ohjeldamatut juurdetrükkimist maailmamajanduse suurimaks riskiks. „Seni kuni globaalsete valuutade nagu dollari juurdetrükkimist  ei ohjeldata – ja see pole kerge – on uus kriis vältimatu,“ ütles ta.

USA keskpanga poliitika ajab üles toorme ja muude varade hinnad, riskides uute mullistustega. Mitmed dollaribloki riigid, kus inflatsioon on tuld võtnud, kaaluvad kontrollimehhanismide kasutusele võttu kapitali sissevoolu ohjeldamiseks.

2008. aasta detsembris kärpis USA keskpank enim jälgitud baasintressi määra peaaegu nulli ning ostis märtsis lõppenud „esimeses voorus“ riigi võlakirju ja varasid kokku 1,7 triljoni dollari suuruses summas.

Vahetult keskpanga kolmapäevase otsuse järel ajalehes Washington Post avaldatud artiklis kinnitas Bernanke, et keskpank teeb kõik mis vaja, et hoida inflatsioon stabiilselt madalal tasemel.

Bernanke loodab, et madalamad eluasemelaenude intressimäärad muudavad uue kodu soetamise ameeriklastele taskukohasemaks ja võimaldab teistel laenud refinantseerida. Odavamad ettevõtluslaenud ergutaks investeerimist. Kõrgemad aktsiahinnad toetaks tarbijausaldust ja suurendaks kulutamist.

„Majanduses seisavad väga paljud ressursid praegu jõude ja kasv on suhteliselt aeglane,“ ütles Bernanke. „Standardne käitumine sellisel puhul oleks rahapoliitika lõdvendamine ning see oli ka lõppeval nädalal tehtud otsuse eesmärk,“ ütles Bernake.

USA on aga likviidsuslõksus, kirjutas Financial Times. Suurfirmad istuvad suure rahahunniku otsas – investeerimist ei hoia tagasi mitte raha hind vaid ebakindlus nõudluse osas. Kinnisvara ostu pärsib hirm jätkuvast hinnalangusest. Nõrk dollar ergutab küll eksporti, kuid ekspordi osakaal on vaid kaheksandik USA SKPst – siit majandusele erilist ergutust ei tule.

Riikide vahel pingestunud suhted ei ole samas hea foon tuleval nädalal Soulis toimuvaks G20 riikide tippkohtumiseks. Reedel andis Hiina asevälisministri tasemel juba märku, et ei toeta USA ettepanekuid maailmamajanduses valitseva tasakaalutuse vähendamiseks.

Hetkel kuum