Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelnõu annab eraisiku võla suuruse kohtule kaaluda
"Eesti 160 000 kodulaenuvõtja jaoks on see oluline uudis, sest võlakaitse seadus ongi mõeldud peamiselt nende kaitseks suhetes pankadega," rääkis riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher, kelle sõnul on eelnõu eesmärk pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud inimestele võimalust võlad ümber kujundada ja vältida pankrotimenetlust.
Praegune olukord on Vaheri kinnitusel selline, et alternatiivi pankrotimenetlusele ei ole, võlakaitse seaduse eelnõuga see aga luuakse. "Eelnõu on suunatud ausale ja aktiivsele võlgnikule, kes on sattunud ajutisse makseraskusse ja soovib seda ületada. Selgelt laostunud inimestele jääb jätkuvalt pankrotimenetlus," selgitas Vaher.
Pangaliidu juhi Riho Undi hinnangul on eelnõu menetluse käigus muutunud selgemaks ning arvestatud on ka pangaliidu ettepanekuid. "Oluline täiendus on see, et enne võlgade ümberkujundamise kava kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme eesmärgiga saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kui võlgnik seda teinud ei ole, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata," märkis Unt.
Endine pangaliidu juht Aivar Rehe on enda sõnul alati pidanud oluliseks, et eraisikutest laenuvõtjad ei satuks üksinda saneerimise taotluse vormistamise protsessi.
"Olles praktik, nägin ohtu, et kui eraisik on otsustanud saneerimisprotsessi kasuks, võib lihtkodanikuna sellistest oskustest puudu tulla, kuidas n-ö astuda kohtu uksest sisse, kuidas täita vastavaid vorme, kuidas tegelikult analüüsida oma seisu, kuidas kirjutada taotlus kohtunikule arusaadavas keeles," rääkis Rehe.
Kuna nõustajate roll on lisatud ka seadusesse, siis on see õige funktsioon, lisas ta.
Ettevõtjad jäävad uue seaduse suhtes esialgu skeptiliseks.
Postimüügifirma Anttila juhi Tauno Tuula sõnul tõstab iga otsus, mis suurendab võlausaldaja kohustusi, tulevikus teiste inimeste ehk korralike maksjate kohustusi. "Kui see on nüüd niimoodi, et kohtunik otsustab võla suuruse üle, siis peab keegi selle nii või naa kinni maksma," rääkis Tuula.
Seega võlgade saamine raskeneb ja ilmselt lähevad hinnad ka kallimaks, lisas ta.
Enne viimase eelnõu teksti avalikustamist rääkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie, et eelnõu koostajate soov oli kindlasti jõustada seadus võimalikult kiiresti. Samas loodan, et jäetakse ikkagi piisavalt pikka aega - vähemalt kuus kuud kuni aasta selle jõustamiseks, kuna hea tava ütleb ikkagi, et jäetakse aega, märkis Raie.
Eile ei osanud aga Raie eelnõu viimaseid muudatusi veel kommenteerida ja lubas anda kaubanduskoja hinnangu pärast juristidega nõu pidamist.
Undi sõnul oli pangaliidu ettepanek mitte seada tähtaega varasemaks kui 1. juuli 2011, kuna uus seadus eeldab kohtunike ja kohtu abipersonali koolitamist, erinevate vormide väljatöötamist, kohtutesse abitööjõu kaasamist ning muud ajamahukat ettevalmistustööd.