Põllukraami hinnasõjad on usutavasti ajalugu

Sellel aastal rõõmustavad põllumehed kõige rohkem selle üle, et nii ajakirjandus kui ka tarbijad on lõpuks jõudnud arusaamale, et ka põllumajandus on klassikaline äri, kus on võimalik toime tulla vaid siis, kui tootmine on kasumlik.

Tõusnud on nii teraviljahinnad krooni võrra, samuti ka piima hind jaanuari neljakrooniselt tasemelt 4,70-ni, mis teeb aasta keskmiseks hinnaks 4,25 krooni, kuid samas on kõvasti kallinenud ka põllumeeste sisendid (sööt, väetis, maarent jne), mis sööb suures osas toidutoorme hinnatõusu ära. Kuid abiks on see hinnatõus ikkagi, sest aitab vähendada eelmise aasta võlgu. Statistikaameti andmetel oli põllumajandussektori kogukahjum eelmisel aastal ligi 2 miljardit krooni. Sektori võlakoorem on vähenenud ka seetõttu, et pangad on andnud uusi laene väga pika hambaga.

Meie valitsejad pole ilmselt aru saanud toidu strateegilisest tähtsusest riigile, sest see vähenegi, mis on oma riigi teha - täiendav ELi lubatud siseriiklik otsetoetus - oli sellel aastal jällegi võimalikust 150 miljonit krooni väiksem. Nagu külm dušš tabas toidutootjaid ka pärast Toompea väljaastumist karistusena välja käidud eridiislikütuse aktsiisitõus, mis on Brüsseli nõutust tunduvalt suurem ja suurem ka ELi keskmisest.