Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milles kahtlustatakse Prisket ja Tsäkkot?
Ettevõtjale antigi lootust, et kümne miljoni krooni eest on tal võimalik teha mittevajalikke töid.
Muudatused jäid tegemata, sest omanikujärelevalvet teinud OÜ Vealeidja, eesotsas endise maanteeameti juhi Riho Sõrmusega, nendega ei nõustunud. Seda hoolimata ametnike tugevast survest.
Et enamik teeremondile kuluvast 122 miljonist kroonist tuleb Ühtekuuluvusfondist, ei oleks mittevajalikele töödele kulutatud summad olnud abikõlblikud ning toetusraha oleks tulnud kas osaliselt või täielikult tagasi maksta.
Aruvalla-Kose teelõigu hanke juba koomiliseks muutunud vaidluste lõpetamiseks survestasid Priske ja maanteeameti juht Tamur Tsäkko Nordecon Infrat ja Lemminkäinen Eestit, et ettevõtted lepiksid kokku hanke võitja. Kaotaja oleks saanud teha vastutasuna alltöövõttu. Kokkulepe jäi sõlmimata, sest Lemminkäinen Eesti sellele liimile ei läinud.
Kahtlustuste järgi survestasid kantsler ja maanteeameti juht ka riigihangete komisjoni liikmeid, et need võtaksid vastu ebaseadusliku otsuse tunnistada edukaks Nordecon Infra pakkumine.
"Eestile strateegiliselt oluliste objektide puhul ei saa julgeolekuasutus kõrvalt vaadata, kui võib tekkida oht riiklikele huvidele," märkis kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna.
Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on uurimine tõendite kogumise faasis ja pole välistatud, et kahtlustused võivad muutuda või täpsustuda.
Majandusministeeriumi teatel on nende jaoks selgunud kahtlustuse sisust kõige olulisem järeldus, et mingit rahalist kahju uurimise all olevate hangete puhul tekkinud ei ole ning ühtegi ametnikku ei kahtlustata omakasu saamises või taotlemises. Ministeeriumi andmetel ei ole teelõigu ehitusel kokku lepitud, tehtud ega välja makstud mitte ühtegi lepinguvälist lisatööd.
Prokuratuuri antud teave erineb varem öeldust selle poolest, et uurijad on nüüdseks aru saanud, et mingeid lubamatuid lisatöid ei ole tellitud ja vastava lepingu mittesõlmimine otsustati juba enne asja uurimise ilmsikstulekut. Seega on selle episoodi osas asi väga selge ning ametnikke ei ole küll milleski süüdistada.
Kose-Aruvalla hanke puhul kõlas süüdistus, et survestati ettevõtjaid leppima kokku hankemenetluse tulemus. Sellist survet ei olnud ja see on teoreetiliselt võimatu, sest hankemenetluse tulemuse otsustab maanteeamet, mitte ettevõtjad.
Kõik asjassepuutuvad ametnikud tahtsid, et vaidlused lõpeks, ja seda öeldi tõesti ka välja. Seda ei keela konkurentsiseadus ja selle eest ei saa karistust määrata. Mis puudutab kantsleri poolt mõjutamist ja "reljeefset väljenduslaadi", siis jah, kantsler on, oli ja peabki olema otsustav, enda otsuse selgelt välja ütlema ning selle täitmist nõudma.