Ligi: konfliktid seosed hangetega jäävad

"Ilmselt jääb ka edaspidi nii, et tühistatud või kohtusse kaevatud hanked on tihti hankijate vigade tulemus. Samas ei saa eeldada, et kõigil riigiametitel on osakond, mis väga professionaalselt hankeid korraldab," rääkis Ligi eile riigihangete teemalisel pressikonverentsil.

Tema hinnangul on probleem lahendatav ühishangete ja nõustamisega. "Tegemist on konfliktse valdkonnaga, konfliktid jäävad ja ka edaspidi tahavad firmad riigihangetelt teenida. See aga ei tähenda, et regulatsioon oleks vale," selgitas minister.

Ligi rääkis ka, et hangete vaidlustamine ei ole tegelikult nii suur probleem kui räägitakse. "Kõigist hangetest vaidlustatakse neli protsenti ja kohtusse jõuab neist alla ühe protsendi. Need protsendid tasub silme ees hoida," selgitas ta.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Marek Helm kinnitas, et e-hangete keskkonna ettevalmistused sujuvad hästi ja on graafikus. "Mina usun, et see muudab riigihangete maastikku päris palju," lisas ta. Keskkond on kõikidele kättesaadav alates 1. veebruarist 2011. "See annab senisest suurema läbipaistvuse ja siis saavad kõik näha, mida riik osta tahab," lisas ta.

Ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu sõnul viiakse Leedus e-hangetena läbi 67% kõigist hangetest ja Portugalis, kus e-hanked on kohustuslikud, 100%.

Helmi käest küsiti pressikonverentsil, miks on Eesti Leedule alla jäänud ja miks ei ole meil riigihangete e-keskkond juba ammu kasutusel.

"Jah, peab tunnistama, riik ei ole sellega maha saanud. Siin tuleb piinlikkust tunda," vastas ta. Helm ütles, et enne rahandusministeeriumi alla minekut hangetega tegelenud riigihangete ametil võis jääda puudu jõust.

Peedu sõnul oli eelmisel aasta riigihangete kogumaksumus 45 miljardit krooni, millest kaks kolmandikku moodustasid haigekassa hanked.