• Jaga lugu:

    Tootmise päästaksid uued ideed

    Suure põõna pani majanduslangus ennekõike ühesuunalisest allhankest elatunud väikeettevõtetele, kel suur laenukoormus, kuid rasvakihti polnud luudele veel jõutud koguda. Nii on viimase aasta jooksul tootmise lõpetanud sadakond metallitöötlemisega tegelenud mikroettevõtet.
    Lahendused arvatakse seisnevat eelkõige uuendusmeelsuse süstimises ettevõtjatesse, et nad oleksid altid teaduslike uuenduste kiireks tootmisse juurutamiseks, julgeks tootearenduseks ja jõuliseks müügitööks. Suurt arengupotentsiaali sisaldavad keskkonnasäästu, bio-, nano- ja geenitehnoloogia, energeetika ning meditsiiniga seotud tootmisvaldkonnad.
    Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives on seda meelt, et kodumaine tööstus ja tegelikult ka teised majandusvaldkonnad peavad muutuma senisest märksa uuendusmeelsemateks ja teadusmahukamateks, et taas kriisieelsele tasemele jõuda ning kiirema arenguga riikidele järele pürgida. Tema hinnangul on Eesti tööstuse liikumapanevaks jõuks olnud tugevatest tegevusaladest visalt kinnihoidmine ning nende arukalt ja koostöövalmilt tugevamaks muutmine.
    "Ega majanduslik võimekus sõltu riigi suurusest ega poliitilisest meelestatusest. Võtame näiteks Šveitsi, kes ei kuulu euroliitugi, aga kel on maailma tulevikuküsimuste otsustamises kaalukas roll ja tugev teaduslik kandepind," iseloomustas Riives.
    "Ka Eestis on teadlaste ja ettevõtjate koostöös võimalik tööstust edule orienteerida. Ei maksa teha teadust teaduse pärast - 60-70 protsenti teadusuuringutest peaksid olema rakendusliku iseloomuga. Uuendused on tööstusele praegu eluliselt vajalikud," tõdes ta.
    Kui masinaehitajad orienteerivad tulevikuedu koostööle teadusasutustega, siis sisuliselt samas suunas liigub ka toidutööstus, kusjuures selle tegevuse esimesi vilju on eestimaalased sõna otseses mõttes maitsta saanud juba viimased paar-kolm aastat. Näiteks piimhappebakterid, mida algselt lisati jogurtitesse ja kohupiimakreemidesse, on nüüdseks jõudnud joogipiima ning juustu sisse, andes neile teaduskatsetega tõestatud tervendava toime.
    Tänapäevane toidukaupade tootearendus seondub paljuski teadustööga - selles vallas on põhiliseks edasiviivaks jõuks väikese Eesti turu kohta ülipinev konkurents - Euroopas annab leida riiki, kus saadaval nõnda lai ning samas ühtlase ja suhteliselt kõrge kvaliteediga toidukraami valik.
    Oluline probleem ja arengut pärssiv asjaolu on praegu laenuraha kättesaamise keerukus, mille taha võivad takerduda ettevõtjate uuendusmeelsed plaanid. Kuigi pangad seda otsesõnu ei tunnista, kinnitavad mitmed ettevõtjad, et pankade suhtumine tootmisettevõtete laenuküsimisse on muutunud jäigaks kui betooni sisse uputatav armatuur.
    ASi Hekotek juhatuse esimehe Heiki Einpauli sõnul sai ettevõte headel aegadel hakkama suuremate pangalaenudeta ja seetõttu suudeti kriisi sukelduda n-ö puhaste paberitega. Nüüd tunnistab Einpaul, et käiberaha vähenemine annab tunda.
    "Kui varasematel aegadel olid pangaesindajad aeg-ajalt varmad meile ise teenuseid pakkuma, siis nüüd ei ilmutata meie käekäigu vastu enam suuremat huvi," nentis Einpaul muiates. "Kuulume kontserni ja kontsernisiseselt vähendati selle aasta alguses meie arvelduskrediitide limiite umbes 3,5 korda. Raiskamist ei võimalda tänapäeval ka kõige lahkem omanik," lisas firmajuht.
    Ka termotöödeldud puitu tootva OÜ TreTimber juhataja Tarmo Tamm möönis, et häid laenuvõimalusi on praegu küll raske leida, kuid pankade kiuslikkuse üle ta ei kurda. "Kevadega võrreldes on olukord oluliselt paremaks läinud," hindas ta.
    Nii SEB Liisingu tegevjuht Ainar Leppänen kui ka Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja kinnitasid, et pank pole laenu või liisingutaotlejate finantsriskide hindamist tänavu karmimaks muutnud.
    "Me ei planeeri laenuks vajalike tagatiste üldisi kriteeriume ja tingimusi karmistada," nentis Vanaselja. "Näeksime hea meelega palju suuremat ettevõtjate huvi ning kinnitame, et Swedbank jätkab jätkusuutlike ettevõtete finantseerimist nii lühi- kui ka pikaajaliste laenudega."
    Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
    Toidutööstuses on üheks arengut edasiviivaks jõuks firmadevaheline ühistegevus. Seda juba tehakse, kuid kindlasti võiks koostöö olla tihedam ja tugevam.
    Ühise tegutsemise esimene variant on firmadele tellimustööna toodete valmistamine. Teine võimalus on koostöö nii tootearenduses kui ka tootmises, kolmas variant on koostöö turustamise korraldamisel.
    Samuti on olemas teenustöö kaubamärgi omanikele. Lisaks saab koostööd teha ka logistika vallas.
    Variante on mitmeid, eks igaüks peab leidma oma ettevõtte profiilile sobivaimad ja efektiivseimad.
    Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht
    Seni tõusuteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas majanduskriis 2008. aasta teisel poolel. Sellel ajal alanesid kemikaalide ja keemiatoodete tootmises toodangu mahuindeks, müügiindeks ja ekspordiindeks.
    Praegu vajab keemiatööstus rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja senisest energilisemat tootearendust.
    Kui tooraine hinnatõus on seoses nõudluse vähenemisega peatunud, siis muud tootmisisendid muutuvad püsivalt kallimaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.