Kuldsed käerauad pääsevad maksukaristusest

"Praegusel kujul ette valmistatud seadusemuudatus on väga positiivne valguskiir Eesti praeguses üldiselt sünges maksutaevas," kommenteeris olukorda Webmedia Group ASi juhatuse liige ja üks asutaja Priit Alamäe.

Seadusemuudatuse juures on Alamäe arvates positiivne just see, et kaotatakse ära praegune absurdne erisoodustusmaks ning viiakse maksukohustus hetkele, kui optsiooni hakatakse realiseerima. "See avab ukse sellele, et järjest rohkem Eesti inimesi saaks potentsiaalselt hakata ka omanikutulu teenima," lausus ta.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõuniku Elo Haugase sõnul on seadusemuudatusest kasu eelkõige ettevõtjatele, kes soovivad oma töötajaid osalusoptsioonidega motiveerida või ka ettevõttega tihedamalt siduda. "Muudatus oli kantud üldisemast eesmärgist tööandja optsioonide andmist soodustada ja optsioonide maksustamise reegleid paindlikumaks muuta," rääkis Haugas.

Olympic Entertainment Group ASi tegevdirektori Indrek Jürgensoni kinnitusel eelistatakse ettevõttes juba praegu optsiooniprogrammi aktsiatega premeerimisele. "Peame töötajaid Olympicu suurimaks väärtuseks ja oleme tõesti võtmetöötajate tulemused sidunud võimalusega ettevõttes soodsalt optsiooniprogrammis osaleda," rääkis Jürgenson.

Uuel aastal optsioonidelt maksude kaotamine toob Jürgensoni hinnangul juurde ettevõtteid, kes optsiooniprogrammi praktikas kasutavad. "Usun, et optsioonide jagamine töötajatele toimib ja paneb töötaja mõtlema nagu omaniku ehk siis kokkuvõttes tekib sellest tulu mõlemale poolele," ütles ta.

Alamäe sõnul on Webmedia Grupil praegu üle 60 aktsionäri ja suurem osa neist on ettevõtte praegused ja endised töötajad. "Me tahame ettevõtte edu meie võtmetöötajatega jagada ja kindlasti alustame nüüd tänu uuele seadusele ka uue optsiooniprogrammiga," rääkis ta.

Seadusemuudatust peab oluliseks ka Maag Grupp ASi omanik ja nõukogu esimees Roland Lepp, kelle kinnitusel on ettevõtete põhimure siiani olnud võtmeisikute kinnihoidmine ja motiveerimine ettevõttes jätkama. "Seni pole olnud mõtet optsiooniprogrammi luua, sest see on olnud äärmiselt kallis, kuid kindlasti kaalume seda tulevikus tõsisemalt," ütles Lepp.

Tootmisettevõttes ei hakata optsioone jagama piltlikult öeldes koristajale, vaid ettevõttes tegelikku väärtust loovatele inimestele. "Nende kinnihoidmine on äärmiselt tähtis juhul, kui ettevõte valdab olulist ning kallist informatsiooni," selgitas Lepp.

Üks põhilisi vastuväiteid muudatuse väljatöötamisel oli Alamäe sõnul see, et ettevõtted võivad hakata palka optsiooniga asendama. "Seda kindlasti ei juhtu, sest optsioonidega ei saa maksta majalaenu ja perele süüa osta. Optsioonid on töötajate jaoks lisamotivatsioon, et tekitada neis rohkem peremehetunnet ja anda neile võimalus ettevõtte kasvust osa saada," rääkis Alamäe.

Ainuke erand on siin võib-olla start-up'id, kus ei ole tõesti raha palkadeks maksta ja töötajad on nõus alustama madalama palgaga, lisas ta.

Praegusega võrreldes muutub asi keerulisemaks aga rahvusvahelistele ettevõtetele. Kui nende korporatiivsed optsiooniprogrammid on lühemad kui kolm aastat, peavad nad hakkama oma Eesti tütre töötajatele võimaldatud optsioonidelt erisoodustusmaksu maksma, nentis Alamäe.

NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees Andrus Alber oskab ettevõtte töötajatele suunatud optsiooniprogrammi vaid kiita ning soovitab seda ettevõtjatel rohkem kasutada.

Intervjuu Andrus Alberiga.

Kahtlemata on ettevõtete börsiletuleku üks mõte alati ka see, et kui ettevõte soovib mõnda teist ettevõtet üle võtta, ei pea selle eest rahas maksma, vaid saab maksta ainult oma aktsiates ja motiveerida ettevõtete juhtkondi aktsiatega. Loomulikult võimalus optsioonidega kas olemasoleva või ülevõetava ettevõtte töötajaid motiveerida on kindlasti üks võimalus.

Kui ettevõte on börsil vabalt kaubeldav, siis on kõikidel üsna konkreetselt selge, mis siis selle pakutava optsiooni väärtus on. Praegusel ajal on nende ettevõtte aktsiate puhul, mis ei ole vabalt kaubeldavad, väga keeruline hinnata pakutava motivatsiooni rahalist väärtust.

Pluss on kindlasti see, et tekib võimalus motiveerida oma töötajaid ka omanikustaatuse kaudu ettevõttes. Piltlikult öeldes poleks see lihtsalt töötajatele antav rahaline preemia kvartali või aasta lõpus, vaid omaniku ja aktsionärina on tal pikaajaline huvi ettevõtte hea käekäigu vastu.

Kindlasti tekib juurde neid inimesi, kes üleüldse omavad aktsiaid ehk kellel tekib huvi investeerimise ja väärtpaberituru vastu. Kui praegu investeerib inimene peamiselt fondiosakutesse või tähtajalistesse hoiustesse ja aktsiatest ei tea väga palju midagi, siis kui ta ettevõtte tavatöötajanagi saab aktsiaoptsioone, tekib tal aktsiaturgude vastu laiem huvi.

Ehk muutuvad inimesed oma säästude investeerimisel selle kaudu üldse aktiivsemaks. Tänasel päeval on ju umbes 60 miljardit krooni lihtsalt pankades hoiustel ja aktiivselt oma raha investeerimise peale ei mõelda.

Siseinfo kasutamine ei ole seotud sellega, kas optsioonid on olemas või mitte. Ka praegu võib ju ettevõtte töötaja lihtsalt osta börsilt ettevõtte aktsiaid ja samamoodi siseinfot kuritarvitada. Optsioonide tuleku või mittetulekuga ma siin küll seost ei näe. Ma ei oskagi optsioonide jagamise negatiivseid pooli välja tuua.

Meil on ülemaailmselt kõikidel töötajatel võimalik edukate tulemuste saavutamisel saada mingi hulk optsioone ettevõtte aktsiatele. Siis on võimalik optsioone realiseerida kahe, kolme, nelja jne aasta jooksul sõltuvalt nii ettevõtte majandustulemustest kui ka sellest, kuidas inimene oma eesmärke täidab ja kui kaua ta tööl on. See on päris pikk ja konkreetne süsteem kogu maailmas.

Ma arvan, et meil muutub kogu maksustamine senisest lihtsamaks ja loogilisemaks. Kuna tegemist on ülemaailmse ettevõtte globaalsete põhimõtetega, siis Eesti seaduse muudatus üldistes põhimõtetes mingisugust muudatust kaasa ei too.

Meid kolme aasta nõue ei puuduta, kuna meil peab ka praegu olema vähemalt kolm aastat möödas sellest hetkest, kui optsioonid välja anti. Meil ei ole lühiajalisi optsiooni kasutamise võimalusi ja ettevõttes on kogu aeg olnud pikaajaline vaade.

Uuel aastal muutuvad Eesti ettevõtete ja rahvusvaheliste ettevõtete Eestis tegutsevate tütarde aktsiaoptsioonide jagamise tingimused võrdsemaks.

Siiani on Eestis registreeritud ettevõtted optsiooni üleandmise hetkel maksustatud nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Muudatuse peamine eesmärk oli see, et kõikidel juhtudel käsitletakse optsioonidelt saadavat tulu väärtpaberitulu, mitte palgatuluna. Seetõttu on optsioonide maksustamine oluliselt soodsamaks ja lihtsamaks muudetud.

Sten Tamkivi kirjutas oma blogis 2009. aastal, et Eesti ettevõtetele oli oma töötajate kaasamine omanikeringi tehtud ebaratsionaalselt kalliks.

Süsteemis oli Tamkivi kinnitusel siiski üks aiaauk. "Kui Eesti firmal juhtub olema sidus- või emafirma välismaal, siis too saab enda aktsiatele optsioone vormistada küll, isegi kui optsiooni saaja on Eesti residendist Eesti firma töötaja, siis on maksustamisega korras," kirjutas Tamkivi ja lisas, et alustav Eesti tehnoloogiafirma saab motiveerida oma töötajaid optsioonidega, kui viib oma peakorteri või mõne tulu tootva üksuse Eestist välja ja jagab osalusi seal. Alates uuest aastast peaks selline tulude väljavool peatuma.

Enamiku välismaa börsifirmade Eestis tegutsevate tütarde juhtide kinnitusel toimib kontserni optsiooniprogramm juba aastaid ja järgmisel aastal kehtima hakkavad tulumaksuseaduse muudatused olukorda oluliselt ei mõjuta.

"Meie emaettevõte alustas optsiooniprogrammiga 2006. aastal ja kuna me pole uusi optsioone planeerinud, siis ei oska ka uue seaduse mõjusid ennustada," rääkis Cramo Estonia ASi juhatuse esimees Ivar Valdmaa, kelle sõnul on ettevõtte optsioonid mõeldud vaid juhtivtöötajatele ega laiene veel töölistele.

Rahvusvaheline optsiooniprogramm on kõikidele töötajatele loodud ka Saint-Gobain Isoveris, kinnitas kontserni Eesti tütarettevõtte juhatuse liige Marko Kaupmees. "Eesti seadused pole meid väga mõjutanud, kuigi nendest peame ilmselt kinni pidama," selgitas Kaupmees ja arvas, et teoreetiliselt ei tohiks uuel aastal midagi muutuda.

Rahvusvahelistele ettevõtetele muutub pärast seaduse jõustumist olukord keerulisemaks juhul, kui optsioonide realiseerimise tähtaeg on lühem kui kolm aastat. Sellisel juhul peavad nad tasuma Eesti tütarettevõtte eest erisoodustusmaksu.

Valdmaa kinnitusel täidab Cramo optsioonisüsteem kolme aasta nõuet, sest 2006. aasta optsioonid avanesid alles 2009. aastal. "Me pole sellele punktile seaduses tähelepanu fokusseerinud. Kui uued programmid on tulemas, siis vaatame," lausu Valdmaa.

Saint-Gobainis on Kaupmehe sõnul viis aastat miinimumperiood, kuigi on olemas võimalused ka varem väljuda. "Programmi kui sellist uus seadus ei puuduta, vaid pigem ettevõtte kulu suures plaanis," ütles Kaupmees.

Nõue, et korporatsioonisisesed optsiooniprogrammid peavad maksuvabastuseks olema pikemad kui kolm aastat, puudutab Ramirenti, kuna optsioonid on kaheaastased. "Tegelikult on nii, et igal aastal nõukogu otsustab, kui palju ja kui pika aja peale optsioonid antakse," rääkis ettevõtte juht Vambola Juurman, seega on neil võimalus tulevasi optsiooniprogramme pikendada.

Optsioonide jagamine ettevõtte töötajatele on väga hea stimuleerimisvahend, lisaks saab neid seeläbi kinnistada oma firma külge. Meie oleme optsioone töötajatele jaganud ka varem ja see on olnud igati tulemuslik. Maksutingimuste paranedes hakkavad seda tegema ilmselt paljud firmad ning ilmselt anname ka ise välja uusi optsioone.

Me ei jaga optsioone mitte ainult juhtkonnale, vaid oleme alati kõigile andnud. See kinnistab inimest firma külge. Mõni nimetab seda kuldseks käerauaks, aga nii hull see asi vast ei ole. Mingi mõju on sel siiski - sunnib inimest mõtlema, kas tasub kohta vahetada selle optsiooni kehtivuse ajal või mitte.

Kindlasti on optsioonid mingisugune alternatiiv langeva palgataseme korral, aga see pole põhiline eesmärk. Alati jääb väikene risk - keegi ei tea, kas aktsia tõuseb või mitte. Pigem on eesmärk inimeste kinnistamine. Kui töötajal kolmeaastane optsioon kehtib, siis töötaja enne mõtleb, kui töölt lahkub.

On ju hea, kui on veel üks lisavõimalus töötajate stimuleerimiseks. Miinuseid ma ei oskagi näha. Börsiettevõtete puhul on küll teada, et seal võivad juhtkonnad olla liiga palju keskendunud kvartali tulemustele.

Siiski arvan, et tõenäoliselt ehitatakse need optsiooniskeemid targemalt üles ja need on veidike pikemaajaliste tulemustega seotud. Infoga manipuleerimise ohule siin ma küll kohta ei näe, sest üldised mängureeglid peaksid seda ikkagi kontrolli all hoidma. Ma ei usu, et töötajatel selleks nii palju võimalusi on.

Positiivne külg optsioonide jagamise puhul on usalduse küsimus. Esiteks on see mõõdik usaldusele, mida töötajad võivad ettevõtte suhtes üles näidata. Teiseks seob see ka inimesi ettevõtte usalduse ülestöötamise külge. Problemaatiline on optsioonide jagamise juures asjaolu, et osa inimesi pole selleks kindlasti veel valmis.

Paljudel puudub kogemus aktsiatega toimetamises ja see tegur võib kas initsiatiivi pärssida või tuua kaasa ebasoovitavaid tulemusi. Süsteemi rakendades tuleb vaadata, kuidas usaldust ehitada ja samas ka inimesi koolitada, et töötajad oleksid küpsed sellega kaasa minema. Kindlasti peaksid ettevõtete juhid enda jaoks läbi mõtlema, millist eesmärki optsioonide jagamisega täita soovitakse. Vastavalt sellele tuleb inimesi teavitada, et töösuhtes säiliks ausus.

Mina näen plusse rohkem kui miinuseid. Plussid on kahtlemata selles, et nii ettevõtjad kui ka inimesed on rohkem huvitatud osalema ettevõtte omandis. Sellega seoses peaks neil tekkima suurem huvi ettevõtte kui terviku käekäigu vastu. See on ääretult oluline keskmiste ja suurte ettevõtete tegevuses. Negatiivne moment on ühelt poolt oht, et me ei ole veel kriisi läbinud ja kui firmades konkurentsivõime langeb ning kasumlikkus väheneb, võivad inimesed oma rahast ilma jääda.

Oht on ka selles, et inimesed pole valitseva ebastabiilsuse tõttu optsioonidest hetkel ka huvitatud. Mida suuremaks majandusstabiilsus muutub, seda tõenäolisemalt see ka käivitub. Võib-olla firmade manipulatsioonitegevuste, kunstlike pankrottide ja firmade ülekantimistena võivad inimesed oma rahast ilma jääda.

Oht on ka selles, et meie ärikultuur ei ole veel piisavalt küps. Korra jäädi kriisi tõttu oma rahast ilma. Kui see peaks veel kord juhtuma ettevõtete kuritarvituse tõttu, siis see võib anda tagasilöögi usaldusväärsusele.