Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ühineb,teised ootavad
Kui Eesti ühinemine eurotsooniga julgustab sama sammu astuma ka Lätit ja Leedut, siis Poola ja Tšehhi on pigem ettevaatlikud ja skeptilised, kirjutab uudisteagentuur France Press.
Väikeste riikide nagu Eesti, Läti ja Leedu jaoks on euro kui veel üks ankur Läände, kirjutab AFP. Leedu ja Läti plaanivad eurole üle minna aastal 2014.
Leedu peaministri pressiesindaja Virgis Valentinavicius kinnitas, et Eesti edu on ka Leedut tagant tõuganud. "Me õnnitleme Eestit kui pioneere, kuid me kindlasti saame nad kätte," ütles ta AFP-le. Ka Leedu rahandusminister Ingrida Simonyte kinnitas, et eurotsooniga liitumine on loogiline samm.
Eurotsoonist väljajäämine, kui kehtivad kõik piirangud aga mitte ükski soodustus, ei ole ratsionaalne, ütles Simonyte. Leedu rahandusminister kiitis Eesti ranget rahanduspoliitikat ning lubas, et Leedu valitsus läheb sama teed.
Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics on siiski tunnistanud, et eurotsooniga liitumise lühiajaline mõju võib olla Lätile negatiivne.
Poola on seadnud eesmärgiks täita aastaks 2015 kõik ELi majanduslikud kriteeriumid eurole üleminekuks. Selget kuupäeva aga paigas ei ole. President Bronislaw Komorowski esitas põhiseaduse muutused, mis võimaldaksid Poolal loovutada võimu rahapoliitika üle Euroopa Keskpangale. Samas võrdles Komorowski seda sammu passi saamisega, mis küll lubab, aga ei kohusta reisile minema.
Poola on siiski võrreldes Tšehhi Vabariigiga suhteliselt entusiastlik. Peaminister Petr Necas on öelnud, et kaosest tabatud eurotsooniga liitumine oleks narrus.
Ungari on peatanud eurotsooniga liitumise plaanid. Rumeenia ei ole välistanud et paneb aastaks 2015 seatud plaani kõrvale, sama plaanib 2013. aastal ühinemist plaaninud Bulgaaria.
Autor: Katri Soe-Surén
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.