Pankrotivõlgnikul säilib maksukohustus

Pankrotimenetluses rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu.

Siiski ei lähe kõik võlgniku vara müügist laekuv raha kohe võlausaldajate vahel jagamisele. Nende nõuded rahuldatakse kohtu kinnitatud jaotusettepaneku alusel seaduses sätestatud järkudes alles pärast PankrS paragrahv 146 lg-s 1 sätestatud väljamaksete (vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, massikohustused, pankrotimenetluse kulud) tegemist.

Pandiga tagatud võlausaldajad on eelisseisus. Paraku ei pruugi pärast kohustuslike väljamaksete tegemist olla võlgnikul piisavalt vahendeid, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaatamata sellele, et võlgnik on kohustatud esitama pankrotiavalduse kohe pärast maksejõuetuse ilmnemist, pole harvad juhud, kus võlgniku varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Seetõttu on pandiga tagatud nõuete omanike huvid teistest võlausaldajatest reeglina paremini kaitstud, kuna pandiga tagatud tunnustatud nõuded rahuldatakse esimeses järgus.

Pankrotimenetluses vara võõrandamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus. Kuna pandiga tagatud nõuded rahuldatakse võlgniku võõrandatava vara arvel, on tekkinud vaidlusi, kas pankrotivara müügist saadud raha jaotamisel võlausaldajate vahel tuleb lähtuda müügitulemist koos käibemaksuga või ilma.

Nimetatud probleemi analüüsib riigikohtu tsiviilkolleegium oma 2. detsembri määruses asjas nr 3-2-1-92-10.

Riigikohus rõhutas, et käibemaks on riiklik maks, mida käibemaksukohustuslane peab riigile maksma, see kohustus säilib ka pankrotis oleval maksukohustuslasel; pankrotimenetluses müüdud kinnisasjalt käibemaksu tasumise kohustus on sisult massikohustus, kuna see tekib halduri teostatud tehingust oma ülesannete täitmisel. Seega tuleb vara võõrandamisest tekkiv käibemaks tasuda riigile enne pankrotivarast jaotise alusel võlausaldajatele raha väljamaksmist.

Autor: Klen Laus