Millist uut juhti vajab Euroopa Keskpank?

See, kes sobiks kõige paremini Euroopa Keskpanga juhiks pärast Jean-Claude Trichet’ ametiaja lõppu, sõltub sellest, millist rahaliitu Euroopa tahab, arvab Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Gunnar Örn.

Favoriite on praegu kaks – Saksamaa keskpanga juht Axel Weber ning Itaalia keskpanga juht Mario Draghi.

Tegemist on meestega, kellel on väga olulisi erinevusi. Weberit teatakse kui rahapoliitikas pigem karmi joone ajajat – ta ei teinud saladust, et hääletas mullu mais selle vastu, et Euroopa Keskpank hakkaks kokku ostma Kreeka võlakirju, et riiki pankrotist päästa. Sisuliselt tähendas see seda, et keskpank aitas Kreeka valitsusel defitsiiti rahastada.

Mario Draghi on ettevaatlikum. „Rahapoliitikat ei kommenteeri ta peaaegu kunagi ning väldib konflikte poliitikutega,“ kirjeldas Draghit Saksa majanduslehe Handelsblatti toimetaja Klaus Engelen.

Weberil on selja taga pikk akadeemiline karjäär, kuid ta ei ole kunagi töötanud väljaspool Saksamaad ega erasektoris. Mario Draghil on doktorikraad USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudist ning ta on töötanud nii Washingtonis Maailmapangas kui ka Londonis investeerimispangas Goldman Sachs.

Kumb neist paremini Trichet’ mantlipärijaks sobib, sõltub sellest, millist valuutaliitu Euroopa tahab, kirjutab Örn.

Paljud euroala riigid on euro esimese kümnendi järel praegu sarnases seisus Rootsiga 1992. aastal – ekspordisektoris on kulude kriis ning finantssektoris võlakriis. Kui kriisist devalveerimise abil välja ei saa, jääb kaks valikut. Euroala riigid kas kannavad üksteise võlakoormat ühiselt või tuleb osa euroala nõrgemate riikide võlgu korstnasse kirjutada.

Kumbki lahendus pole hea – esimesele alternatiivile on ägedalt vastu eelkõige Saksamaa maksumaksjad, teine ähvardab kõigutada kogu euroala finantssüsteemi stabiilsust.

Kui aga siiski valida esimene alternatiiv, sobiks keskpanka paremini juhtima Axel Weber. Äärmiselt skeptilisi sakslasi suudaks veenda taolise lahenduse vajalikkuses eelkõige Saksamaalt pärit keskpanga juht. Kui aga euroala riigid peaksid otsustama osade riikide võlad saneerida, sobiks järgnevat turbulentsi finantsturgudel paremini ohjama diplomaatilisem ja nobedam keskpanga juht ehk Mario Draghi.

Tugev valuuta vajab pehmet pangajuhti ja vastupidi, leiab Örn.