Täielikult vaba kaugliiniturg ei ole reisijate huvides

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots pidas absurdseks kehtiva ühistranspordiseaduse (ÜTS) sätet, mille järgi liiniloa andja võib keelduda loa andmisest, kui see häirib juba korraldatud liinivedu.

Tegemist pole siiski absurdsusega, kuna kõik ELi riigid lähtuvad otsekohalduva määruse alusel samast printsiibist liikmesriikide vahelises liiniveos.

Vaba turg ei sobi. Euroopa Komisjoni tellimusel valminud analüüs liikmesriikideriikide linnade kohta kümnendi võrdluses näitas selgelt, et halvimad mõjud sõitjate arvule ja efektiivsusnäitajaile olid nn vaba turu piirkondades, positiivseimad aga nn reguleeritud konkurentsi tingimustes, kuhu võib liigitada ka Eesti süsteemi. Mitmes liikmesriigis kehtib kohati ka kaugliinidel vaba turu põhimõte, kuid eeldusel, et tagatud on elementaarsed liikumisvõimalused tiheda rongiliikluse vm avaliku teenindamise lepingu alusel osutatava alternatiivse veoteenusega. Vaba turuga kaasneb üldjuhul sõidugraafikute ebastabiilsus ja teenuse kvaliteedi langus. Ka Eestis on kümmekond aastat kogetud stsenaariumi, kus üks vedaja teise vedaja väljumise ette oma liiniväljumise seab, reisijaid kaotanud vedaja omakorda samaga vastab, millega sageli kaasnes lisaks bussjuhtide omavaheline ohtlik võistlus esimesena sihtpunkti jõudmise nimel. Tihti lõppes konflikt suurte vedajate keelatud kokkuleppega, milles piirkonnad ja kellaajad omavahel lihtsalt ära jaotati. Sõiduplaanide tihe muutmine ei ole kindlasti reisija huvides ja ka vedajad ei julge investeerida, kui veoturul puudub igasugune stabiilsus.

Ka bussiettevõtjaid koondav autoettevõtete liit ei ole toetanud vaba turu süsteemi ega alternatiivina ka liinilubade väljastamist riigihangete korras. Riigihangete tulemusena on juba maakonnaliinide veolepingute mahust ligi 70 protsenti kolme suure vedajagrupi käes. Kindlasti on suurvedajail eeliseid ka kaugliinide konkurssidel või turu täielikul avamisel. Tulemus võib olla väikeettevõtluse kadumine.

Täielikult riigihangete süsteemile läks üle näiteks Läti, kus riik siiski ei suutnud täita vedajate ees võetud lepingukohustusi. Vaidlused vedajatega jõudsid kohtusse ja olukorrale otsitakse uusi lahendusi. Loomulikult ei saa mööda minna ka täiendavatest halduskuludest, mis kaasnevad riigihangete üleriigilise korraldamise, lepingute hoidmise, järelevalve-, vaidemenetlustega jne.

Ministeerium on ette valmistanud uue ÜTSi eelnõu. Selles on tegemist kehtiva korra edasiarendusega turu senisest rohkema avatuse suunas. Lihtsustatult, eelnõu rakendamine võimaldaks uute vedajate lisandumist olemasolevate vedajate kõrvale, kui uus vedaja toob kaasa teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi kasvu. Millise süsteemiga Eesti jätkab, valib lõpuks ikkagi seadusandja.

Autor: Ain Tatter