TNS Emori viimase, jaanuari keskel läbiviidud uuringu kohaselt oli euroteavituse materjale tähele pannud 97 protsenti küsitletutest. Kõigis rahvuse, vanuse, sissetuleku või elukoha alusel moodustatud sihtgruppides oli euroteavituse märkamise protsent 95 või enam.

TNS Emor märkis oma uuringu ülevaates, et tavapäraselt ei jõua erinevad teavituskampaaniad Eestis võrdselt hästi eestlasteni ja mitte-eestlasteni. Riikliku euroteavituse kampaanias olid muukeelsed inimesed mõnevõrra vähem märganud ausa hinnastamise kampaaniat, ülejäänu osas oli märkamise tase ühtlaselt kõrge. Samuti oli TNS Emori hinnangul tähelepanuväärne linnas ja maal elavate inimeste võrdne teadlikkus.

Vastavat infomaterjali näinud inimestest hindasid kasulikuks:

·         trükiseid euro sularaha kohta 71 protsenti;

·         plakateid euro sularaha kohta 63 protsenti;

·         pangakaardi suurust kallutatavat kursikaarti 65 protsenti;

·         kassapidajatele mõeldud buklette võltseurode kohta 78 protsenti;

·         nägemispuuetega inimestele mõeldud „kõnelevaid kaarte“ 58 protsenti;

·         ausa hinnastamise kampaania plakateid 47 protsenti;

·         ausa hinnastamise kampaania reklaame 48 protsenti.

Eurole ülemineku teavituskampaania märkamise uuringud tehti igakuiselt alates mullu oktoobrist ja lõpetades tänavu jaanuariga. Uuring viidi läbi regulaarsete Omnibuss-tüüpi intervjuudena telefoni teel. Valim oli esinduslik Eesti 15-74 aastaste inimeste suhtes. Küsitluses osales iga kord 500 inimest, mille tulemusel võib mõõteveaks olla kuni 4,4 protsenti.