Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3% ja võrreldes 2010. aasta detsembriga 0,0%, teatas statistikaamet.
Kaubad olid 2010. aasta jaanuariga võrreldes 6,5% ja teenused 3,0% kallimad.
Eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,4%-line kallinemine, mis andis kogutõusust poole. Sellest omakorda poole andsid aastataguse ajaga võrreldes 18,4% kallimad piimatooted ja 11,9% kallimad jahutooted ning kolmandiku aastaga 27% kallinenud köögivili ja 23% kallinenud värske puuvili.
Suuremat mõju avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 6,1%-line ja mootorikütuse 12,7%-line kallinemine, mis kokku andsid indeksi kogumuutusest ligi neljandiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud õunad (47%) ja kohv (41,2%). Üle 30%-lise hinnatõusu on läbi teinud veel värske köögivili (36%), piim (35%), tangained (29%) ja kartul (30,6%).
Detsembriga võrreldes oli jaanuaris tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja elektri, soojusenergia ja kütte odavnemine, kusjuures elekter odavnes 2%, soojusenergia 1,2% ja gaas 8%. Suuremat mõju avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid, mootorikütuse 2,9%-line kallinemine, värske köögivilja ligi 10%-line odavnemine, kohvi soodusmüükide lõppemine, suhkru kallinemine, lennupiletite sooduspakkumised ja väljaspool kodu söömise kallinemine.
Võrreldes detsembriga olid jaanuaris kurgid üle kolmandiku, tomatid neljandiku ning lennupileteid ligi viiendiku odavamad. Viinamari oli 26%, hiina kapsas 19% ja suhkur 13,4% kallim.
2011. aasta jaanuaris on 2–3% võrra hindu tõstnud paljud teenuste pakkujad, samuti on hinnad keskmiselt 1,8% tõusnud toitlustusasutustes. Eurole üleminekuga seotud hindade ümardamisest tekkinud muutused jäid valdavalt -0,2% ja +0,2% piiridesse.
Seoses elanikkonna tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal.
2011. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanikkonna 2010. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2010. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendavaks kuuks on detsember 2010.
Seotud lood
Eesti saavutas esikoha TOPis, mille üle just uhke olema ei peaks. Nimelt on Eesti toiduainete hinnatõusu poolest OECD riikide seas esirinnas, edestades teiseks tulnud Koread ja kolmandaks tulnud Ungarit, vahendas Korea Joongang Daily.
Inflatsioonitempo aeglustumine ei olnud üllatav, kuna 2010. aasta viimastes kvartalites vedasid hinnatõusu rahavahetusega seotud inflatsiooniootused.
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul oli veebruari oodatust suurem hinnatõus eelkõige põhjustatud toidukaupade kallinemisest.
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele