Välismaiseid otseinvesteeringuid kui Eesti majanduse päästjat kuulutavad poliitikud on ajast kuskil 10 aastat maas, leiab ettevõtja Allan Martinson.
"Poliitikute juttudest käib siiamaani läbi, et meie päästja on välismaine otseinvesteering. Peame aga meeles pidama, et selline investeering jääb kuhugi väärtusahela alumisse otsa. Need ettevõtted, mis meile kasu toovad ja raha meile jätavad, tekivad meie enda kapitali baasil," rääkis Martinson Tööandjate majanduskonverentsil "Tuulelohe lend."
Martinson lisas: "Täna on vaja stimuleerivaid ja katalüseerivaid momente, mitte (investeeringuid – toim) kaitsvaid momente, mis olid olulised kuskil 10 aastat tagasi."
Martinsoni sõnul on selleks, et Eesti majandus kasvaks, vaja uut kodumaist ettevõtlust. "See, et meil on ilus loodus, pole koalitsiooni teene," kommenteeris Martinson IRLi juhi Mart Laari välja käidud argumenti ilusast loodusest ja rohkest metsast, mis justkui ettevõtlikke välismaalasi Eestisse elama meelitaks.
"Oma investeeringutel põhinev Skype oleks veel toredam kui välismaised otseinvesteeringud," arvas samas rahvusliku majanduse diskussioonis sõna võtnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser.
"Meie avatus ja ekspordile orienteeritus pole lihtsalt meie valik, vaid paratamatus. Meile, kes me toodame suhteliselt väikeses kogustes, kuid tarbime peaaegu kõike, kuid mikroskoopilistes kogustes, on eksport paratamatu," rääkis Mikser. Üle poole ekspordimahust tuleb Mikseri kinnitusel ikkagi ainult 3% ettevõtetest.
Seotud lood
Õmblusettevõtte Baltika juht Meelis Milder rääkis Tööandjate keskliidu majandusfoorumil "Tuulelohe lend", et ettevõtjal pole mõtet riigile väga palju loota.
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele