Baltika: tõestasime võimet ka raskeimal ajal ellu jääda

"2010. aasta oli meile siiski eelkõige tõestuseks meile endile ja loodame, et mitte ainult meile, et suudame ka kõige raskematel aegadel ellu jääda," lausus Järv. Ta lisas: "Meie tulemused ei olnud muidugi veel aktsionäre rõõmustavad, ent arvestades, kuidas oleme oma müüginumbrites kosuma hakanud, seda eriti eelmise aasta teises pooles, võib varsti oodata ka paremaid lõpptulemusi."

Järv ütles, et tal on hea meel selle üle, et kõik Baltika toodangu sihtturud on hakanud kriisist väljuma ning kuuest turust ületab juba viis eelmise aasta müüginumbreid.

"Tänu jaesüsteemi korrastamisele oleme saavutanud olemasiolevatel jaepindadel märkimisväärse efektiivsuse kasvu, mis oli neljandas kvartalis 21%. Kriisist väljatulek on olnud paraku ka väga kulukas, mis kajastub 2010. aasta ühekordsetes kuludes," selgitas finantsjuht.

Järv märkis: "Rõõmu valmistab  ka see, et saime lõpuks oma likviidsuse probleemid koostöös pankadega lahendatud. Aga ega majanduskriisi tagajärjed ei ole veel täielikult kadunud. Ka sellel aastal tuleb veel kõvasti pingutada ja paremate tulemuste nimel vaeva näha. 2011. aastal alustame järgmiste aastate strateegiliste projektidega."

Möödunud aastal koondas Baltika 268 inimest, kellest 130 olid seotud jaekaubandusega ja 138 tootmisega. 2010. aasta jooksul maksis Baltika tootmistöötajatele koondamistasusid kokku 1,2 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Kokku vähenes tootmistööliste tööjõukulu aastaga 26%.

Baltika müüs Rakvere tootmisüksuse ja sulges viletsate müüginäitajatega poode, seda eelkõige väljaspool Eestit, kuna 114 koondatud kaubandustöötajat tulid välismaalt, rääkis Järv. Baltika 120 poest asub 90 ehk 75% väljaspool Eestit. Majanduskriisi tõttu vähendas Baltika ka palku, kuid igas riigis erinevalt. Keskmiselt vähenesid palgad 8-10%.

Baltika tootmismaht lähiajal endisele tasemele ei tõuse, tõdes Järv, kuid nimetas omatootmismahtude suurendamist siiski selgeks trendiks.

"Eelmisel aastal ei suutnud me mõnedel kuudel kindlustada oma tootmisele piisaval hulgal tellimusi, mistõttu tuli osaliselt vähendada ka tootmisvõimsust. Täna on meie eesmärk hoida oma tootmisüksusi efektiivselt töötamas. Kogu tootmismaht sõltub meie müügimahtude kasvust, mis näitab tõusutrendi ja sellega on potentsiaal tootmismahte kasvatada täiesti olemas," ütles Järv.

Praegu ostab Baltika väljaspoolt sisse ligikaudu 50% oma toodangust, eeskätt kudumid, teksad, aksessuaarid, trikotaažtooted. Oma tootmistes toodab õmblusetetvõte eeskätt keerulisemaid rõivatooteid nagu ülerõivad, ülikonnad ja formaalsemad kostüümid. "Oleme nendes tootegruppides oma regiooni tugevaimad," põhjendas Järv.