Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaskede vahel on kultuuri

    Tavakülastajale on mess esimesel päeval veel suletud, nii et Eesti boksi eest leian uudistamast Saksa professionaalsed reisikorraldajad. Nii plaanib Marzena Michel Düsseldorfist esmakordselt teha oma klientidele grupireisi Eestisse. Miks just Eesti? "Inimesed tahavad midagi uut näha," ütleb varem peamiselt Poola turule keskendunud Michel. Michel ise pole Eestis küll kordagi käinud, aga see ei sega teda Eesti partneriga koostöös viimast suvel Eestisse gruppi Düsseldorfi poliitikuid. "Kliendid, kes on kruiisilaevaga korraks Tallinna sattunud, ütlevad, et see on Stockholmi järel Euroopa ilusaim pealinn," kiidab Michel.
    Eestis pole käinud ka reisikorraldajad Mark ja Monika Schindler, kes ütlevad, et Eestile meelitas neid lähenema heleroheline kasesalu. "Eestit meie reisibüroos isegi ei küsita, Eesti kui võimalik puhkuse veetmise paik ei ole sakslaste teadvusse veel jõudnud," ütleb Mark Schindler. Kui, siis on see endine Nõukogude Liidu vabariik Schindleri hinnangul "midagi seiklejatele".
    Lääne-Eesti Turismi Sihtasutuse inimesed ütlevad, et väga populaarne on Eesti Saksa rattaturistide seas. Ka Saksa pensionäril pole probleem päevas läbi sõita 40-50 kilomeetrit. Sõidetakse saartel ja läänerannikul, Saksa turist on reisi põhjalikult ette valmistanud ja tunneb huvi ajaloo vastu. Tihti on ka nii, et Eestit esimest korda grupina külastanud inimesed tulevad individuaalselt uuesti tagasi. Perede seas on popid karavanireisid.
    Euroopa Kultuuripealinn 2011 Tallinn. "Kuna sakslastele meeldib kultuurireise teha, on Tallinna saamine Euroopa kultuuripealinnaks just viimane tõuge lõpuks ka Tallinna sõita," ütleb Tallinn 2011 meediajuht Maris Hellrand. Ta lisab, et esimese 68 päevaga on Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 toonud riiki 160 000 kultuurituristi. Kui Hellrand mainib möödaminnes, et mereäärsel Tallinna Kultuurikilomeetril saab märtsi algul veel rahulikult suusatada, tekitab see pressisaalis elevuskahina. 3,8 miljoni elanikuga Berliinis pole sel talvel lund nähtud juba mitu kuud. Teater ja klassika on see, mis kultuurihuvilise sakslase Eestisse meelitavad - Parzifal ja Järvid, NO99 ja Põhuteater.
    Huvi Eesti vastu on tänu Tallinna kultuuripealinna staatusele Saksamaal märkimisväärselt tõusnud, kinnitab ka EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Mutso prognoosib tänavu Saksa turistide arvu suurenemiseks 10%. Ta ei ütle, et see kõik tuleb ainult kultuuripealinna arvel, aga oma osa sellel on. Teiste faktoritena loetleb Mutso üles euro, samuti paranenud lennuühenduse Saksamaaga. "Saksa majandus kasvab ja sakslane reisib ja kulutab julgemalt," ütleb Mutso.
    Lisaks eurole ja heale lennuühendusele - Eestisse pakuvad Saksamaalt otselende Lufthansa (München ja Frankfurt) ja Ryanair (Bremen ja Düsseldorf), maist ka Estonian Air (Berliin) - on Eesti uued tõmbenumbrid KGB hotell, taasavatav teletorn, uus meremuuseum, noorte laulu- ja tantsupidu ja Skoone bastionile ehitatav põhuteater ja Tartusse tulev AHAA keskus.
    European Travel Commissioni andmetel püstitas Eesti aastal 2010 uue rekordi: ööbimiste arv kasvas 17 protsenti, samal ajal kui Euroopa keskmine oli vaid 3 protsenti. Põhjuseks enneolematult madalad hotellihinnad ehk siis soodne hinna-kvaliteedi suhe.
    Saksamaalt tuli Eestisse läinud aastal 84 454 turisti (+11% võrreldes 2009. aastaga). Lonely Planet valis Tallinna kohe Londoni järel aasta 2011 üheks kõige atraktiivsemaks reisisihiks.
    Autor: Katri Soe-Surén
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.