Kütuse kallinemine on keskmise pere rahakotist viinud sadu eurosid. Viimase kahe aasta jooksul aset leidnud kütusehindade kiire tõus on perelt, kus autoga sõidetakse päevas 40 kilomeetrit, viinud kahe aastaga pea 450 eurot.
Kütusehinnad muutuvad vähehaaval. See ei pruugi igapäevase tarbimise puhul isegi kohe tunda anda. Siiski on hindades selge kasvutrend ja kui vaadata hinnamuutust veidi pikema perioodi jooksul, on lisakulu olukorras, kus palgad pole kasvanud, väga suur.
Autokütus kallines märkimisväärselt 2009. ja 2010. aasta võrdluses, hindade kasv on olnud kiire ka tänavu. Näiteks märtsis ostetud bensiini E95 hind on võrreldes paari aasta taguse hinnatasemega 51% (42 senti) kõrgem. Bensiin E98 on kahe aastaga kasvanud 45 ja diislikütus 46 eurosendi võrra. Kui võtame arvutuse aluseks auto, mille kütusekulu on keskmiselt 7 liitrit 100 kilomeetrile, ja eeldame, et selle autoga sõidetakse iga päev umbes 40 kilomeetrit, tõi hinnatõus eelarves kaasa lisakulusid 2009. aastal ca 300 eurot ja mullu 150 eurot. Kui aga autoga sõidetakse päevas rohkem - näiteks maal elavad pered, kes käivad maakonnakeskuses tööl - on hinnatõusust tulenevad lisakulud märkimisväärselt suuremad. Nii on 80 kilomeetrit päevas sõitva auto puhul hinnatõusust tulenev täiendav kulu viimase kahe aasta jooksul olnud juba ligikaudu 900 eurot.
Kuidas säästa? Kallinev kütus ja vajadus säästa keskkonda võiks panna inimesi mõtlema, kuidas säästlikumalt ja vähemate sõidukilomeetritega toime tulla. Tühja autoga pikemate vahemaade läbimine on üsna ebamõistlik. Inimesed võiksid, selle asemel et igaüks oma autoga edasi-tagasi sõidaks, võimalusel naabrite või sõpradega ühiselt tööle ja tagasi sõita.
Linnades elavatel inimestel aitavad lühemate otsade puhul kütuselt säästa ühistransport ja jalgratas. Linna lähedalt tööl käijate jaoks võib olla abiks ka pargi ja sõida süsteemi kasutamine, mis võimaldab auto jätta äärelinna parklasse ja sealt edasi liikuda ühistranspordiga. Sest lisaks kütusekulule tuleb linnades autoga liigeldes sageli arvestada ka üsna kõrge parkimistasuga.
Andmed pärinevad BNSi Balti kütuseturu hinnavõrdlusest
Seotud lood
Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohutust, ütles endine riigi peaprokurör, Soraineni advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Norman Aas.
Enimloetud
5
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele