Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
On levinud arvamus, et iga meediakajastus on hea ja tuleb kindlasti kasuks, sest sinust räägitakse. Kuigi see arvamus on osaliselt tõsi, ei ole kõik siiski nii lihtne. Enamikul juhtudel on oluline aga sisu. Kes selles kahtleb, võib ennast kujutada British Petroleumi juhina ja mõelda, kas suur kajastuste hulk tuli ettevõttele kasuks. Sarnaseid näiteid leiab ka Eestist, kus nii mõnigi partei on omal nahal kogenud, kui palju tähtsam kajastuste kvantiteedist on kvaliteet. Kuigi negatiivsed uudised püüavad tähelepanu ning suurendavad ka halvas valguses paistva firma veebisaidi külastatavust, ei kaasne sellega suurenenud müüki ega brändilojaalsust. Jättes kõrvale väga üksikud erandid, võib halb PR parandamatult kahjustada suhteid klientidega, hävitada brändi või isegi terve organisatsiooni, jätta töötuks kümneid inimesi ja põletada investorite raha kiiremini kui kulutuli. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta tõsiasja, et halvad uudised levivad kiiremini ja kaugemale kui positiivsed. Pahatihti on need ka kauem meedia huviorbiidis. Kuidas tagada, et sinu organisatsiooni puudutavad uudised oleks alati positiivsed? Vastus on üllatavalt lihtne - tuleb vastutada oma tegude eest ja tegutseda vastavalt eesmärgile. Kui ettevõtte juhtkond on valmis tunnistama tehtud vigu ja neid parandama, kui ei unustata sellest oma kliente ja töötajaid informeerimast, siis ei ole ka hea PR raskesti saavutatav.
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.