Föderaalreserv andis salalaene 0,01% intressiga

80 miljardi dollariline initsiatiivi, mida kutsuti ST OMO, mille raames anti 28päevaseid laene 2008. aasta märtsist detsembrini. Oksjonitel osales 20 panka. Detsembris maksid nad isegi nii madalat intressi nagu 0,01 protsenti, kui Föderaalreservi laenuaknas oli laenuintress 0,5 protsenti.

„See oli puhas subsideerimine,“ ütles Föderaalreservi Atlanta harupanga endine analüüsijuht Robert A. Eisenbeis, kes on praegu Cumberland Advisorsi rahandusanalüüsi juht. „Föderaalreserv ei ole seda üldse avalikustanud. Miks see programm peaks teistest erinema?“

Kongress vaatas ST OMO programmist mööda, kui Dodd-Franki seaduse alusel nõuti keskpangalt erakorraliste programmide raames info avalikustamist.

„Ma ei olnud sellest programmist enne praegu teada saamist kuulnud,“ ütles Massachusettsi demokraat Barney Frank, kes juhtis finantsteenuste komiteed 2008. aastal ja oli kaasautoriks finantsregulatsiooni seadusloomele. 

Kohtu kaudu välja nõutud dokumentide põhjal sai Credit Suisse kuni 45 miljardit dollarit laenu, selgus 29000 leheküljese dokumentide paki graafikust leheküljel 27. Keskpank andis dokumendid seejärel, kui meediaorganisatsioonid võtsid ette kohtutee, et Föderaalreserv need avalikustaks.

Goldman Sachsi laenud ulatusid kuni 30 miljardi dollarini, nagu ka Royal Bank of Scotlandi omad. Deutsche bank, Barclays ja UBS said kõik vähemalt 15 miljardit dollarit laenu.

Morgan Stanley ja BNP Paribas ei võtnud laenu rohkem, kui umbes kümme miljardit dollarit kumbki. Citigroup, JPMOrgan Chase, ja Merrill Lynch, mis on praegu osake Bank of Americast, said kõik laenu kuni viis miljardit.