Euroopa pankade nõrkus piirab lahendusi Kreeka kriisile

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 7. juuni 2011 kell 8:28
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa pankade nõrkus piirab lahendusi Kreeka kriisile
Euroopa pangandusjärelevalve pole suutnud panku sundida oma puhvreid tugevdama, nii et pangad peaksid vastu, kui mõni riik oma kohustustega hätta jääb, ning see muudab Kreeka võlakriisile lahenduse leidmise keerulisemaks, kirjutab Bloomberg.
Euroopa panganduse „nõrgad kohad“ ei võimalda kaaluda alternatiivi, kus Kreeka oma võlakohustused täitmata jätaks, ütles läinud nädalal Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.
Hinnangud selles osas, kui suur võiks olla Euroopa pankade täiendav kapitalivajadus, on erinevad. Selles ollakse aga ühel meelel, et mõne euroala riigi pankrot oleks pankadele suur löök.
Šveitsi reitinguagentuur Independent Credit View, mis mullu prognoosis õigesti Iirimaa pankade kapitalivajaduse, leiab oma värskes hinnangus 33 Euroopa panga kohta, et need vajavad 2012. aasta lõpuks 347 miljardit dollarit, et omakapital, millest on maha arvatud immateriaalsed varad ja eelisaktsiad, ulatuks 10%-le varadest. Ja selline on olukord veel enne, kui mõni riik oma võlakohustustega hätta on jäänud.
Rahvusvaheline arvelduspank BIS hindab, et 2010. a lõpul oli Euroopa pankadel Kreekas, Iirimaal, Portugalis ja Hispaanias „ohus“ 188 miljardit dollarit. Kreeka riigi võlakirju oli Euroopa pankadel 52,3 miljardi dollari väärtuses – kõige enam Saksa pankadel..Reitinguagentuur Moody’s teatas 1. juunil, et hindab Kreeka pankroti tõenäosuse 50%-le.
ELi rahandusametnikud töötavad Kreeka uue abipaketi kallal, milles osaleksid „vabatahtlikult“ ka Kreeka laenuandjad. Üks kava on veenda panku uuesti Kreeka võlakirjadesse investeerima, kui praegused võlakirjad on välja lunastatud.
ELi pangandusjärelevalve püüab finantsturgude kõhklusi Euroopa pankade tervise suhtes hajutada uute koormustestidega, mille tulemused avaldatakse tõenäoliselt juulis. See on algselt plaanitust veidi hiljem, kuna osadel pankadel palutakse andmed uuesti esitada, sest algselt esitatud numbrid olid järelevalveametnike hinnangul liiga optimistlikud.
Seekord lubatakse karmimaid teste kui läinud aastal, kus näiteks testi edukalt läbinud Iirimaa pangad vaid nelja kuu pärast hiiglaslikku abipaketti vajasid. Euroopa 91 panga täiendava kapitalivajaduse hindas see test kõigest 3,5 miljardile eurole.
Seevastu USAs 2009. aastal läbi viidud koormustestid näitasid, et 10 panka – sealhulgas Bank of America ja Citigroup – vajasid täiendavalt 74,6 miljardit dollarit. Pankadelt nõuti täiendava kapitali hankimist turgudelt või riigiabi vastuvõtmist.
Euroopas kardetakse, et ka uus testivoor tuleb liiga leebe. Pankade Tier 1 kapitali osakaal peab olema vähemalt 5% varadest. Ühegi riigi pankrotti n.ö kriisistsenaarium ette ei näe.
Analüütikute hinnangul on Euroopa pankadest suurim lisakapitali vajadus Hispaania, Saksamaa ja Kreeka pankadel.
Euroopa Keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi kordas hoiatust, et võlgade restruktureerimine peaks olema viimane abinõu, mida kaaluda. „Enamikel juhtudel on võlgade restruktureerimine olnud pigem kontrollimatu, kahjustav ning suurte raskustega seotud ,“ ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
Hetkel kuum