Eesti on innovaatilisuselt lähedal ELi keskmisele

Innovatiivse liidu tulemustabeli põhjal paistab Eesti suhteliselt heade tulemustega silma inimressursside, ettevõtete investeeringute ning eraettevõtluse poolest. Seevastu nõrkustena on välja toodud avatud ning tähelepanu äratavate uurimissüsteemide puudumine ning keskmisest väiksemad intellektuaalsed varad ning väljundid. Siiski ületab nii uurimissüsteemide kui ka intellektuaalsete varade kasvupotentsiaal Euroopa Liidu keskmist.

Kiiret kasvu täheldatakse Eestis ühenduse kaubamärkide, ühenduse disainilahenduste ning välismaalt saadava litsentsi- ja patenditulu puhul. Suhteliselt järsku langust võib märgata uute doktorantide ning organisatsioonilisi või turundusuuendusi teinud VKEde arvus.

Selleks et saavutada ELis Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärgid, on vaja suurendada investeeringute hulka ning suurust nii riikliku kui ka erasektori teadus- ja arendustegevuses. Samuti tuleks kohandada haridussüsteeme, et need vastaksid ettevõtlussektori innovatsioonivajadustele. Rohkem vajaksid toetust uuenduslikud ja kiiresti kasvavad VKEd. Kõrvaldamist ootab sooline tööhõiveerinevus teaduses ja uurimistegevuses.

Aruandes analüüsitakse riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevaid ja nõrku külgi ning esitatakse tugevad argumendid, mille alusel kujundada poliitikat riiklikul tasandil. Aruandesse kuulub ka teabeleht, milles on üksikasjalikult esitatud iga riigi teadus- ja innovatsioonialased tulemused.

Innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne esitatakse iga kahe aasta järel. Aruanne hõlmab 27 liikmesriiki ja 6 assotsieerunud riiki ning sellega toetatakse Euroopa 2020. aasta strateegiat, esitades põhjaliku statistilise ja majandusanalüüsi, mis käsitleb tõhusa teadus- ja innovatsioonisüsteemi põhinäitajaid.