• OMX Baltic−0,42%300,99
  • OMX Riga0,03%893,62
  • OMX Tallinn−0,38%2 073,12
  • OMX Vilnius−0,01%1 201,03
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,04
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,42%300,99
  • OMX Riga0,03%893,62
  • OMX Tallinn−0,38%2 073,12
  • OMX Vilnius−0,01%1 201,03
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,04
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 09.06.11, 14:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti on innovaatilisuselt lähedal ELi keskmisele

Euroopa Komisjoni 2011. aasta innovatiivse liidu konkurentsivõime aruande põhijäreldustest ilmneb, et jätkusuutliku kasvu tagamiseks tuleb ELil tõhustata uuendustegevust paljudes valdkondades. Eesti on oma innovaatilisuselt lähedane Euroopa Liidu keskmisele.
Innovatiivse liidu tulemustabeli põhjal paistab Eesti suhteliselt heade tulemustega silma inimressursside, ettevõtete investeeringute ning eraettevõtluse poolest. Seevastu nõrkustena on välja toodud avatud ning tähelepanu äratavate uurimissüsteemide puudumine ning keskmisest väiksemad intellektuaalsed varad ning väljundid. Siiski ületab nii uurimissüsteemide kui ka intellektuaalsete varade kasvupotentsiaal Euroopa Liidu keskmist.
Kiiret kasvu täheldatakse Eestis ühenduse kaubamärkide, ühenduse disainilahenduste ning välismaalt saadava litsentsi- ja patenditulu puhul. Suhteliselt järsku langust võib märgata uute doktorantide ning organisatsioonilisi või turundusuuendusi teinud VKEde arvus.
Selleks et saavutada ELis Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärgid, on vaja suurendada investeeringute hulka ning suurust nii riikliku kui ka erasektori teadus- ja arendustegevuses. Samuti tuleks kohandada haridussüsteeme, et need vastaksid ettevõtlussektori innovatsioonivajadustele. Rohkem vajaksid toetust uuenduslikud ja kiiresti kasvavad VKEd. Kõrvaldamist ootab sooline tööhõiveerinevus teaduses ja uurimistegevuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aruandes analüüsitakse riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevaid ja nõrku külgi ning esitatakse tugevad argumendid, mille alusel kujundada poliitikat riiklikul tasandil. Aruandesse kuulub ka teabeleht, milles on üksikasjalikult esitatud iga riigi teadus- ja innovatsioonialased tulemused.
Innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne esitatakse iga kahe aasta järel. Aruanne hõlmab 27 liikmesriiki ja 6 assotsieerunud riiki ning sellega toetatakse Euroopa 2020. aasta strateegiat, esitades põhjaliku statistilise ja majandusanalüüsi, mis käsitleb tõhusa teadus- ja innovatsioonisüsteemi põhinäitajaid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele