• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Vesi ja konkurentsiamet kisklevad pressiteadete pärast

    Hindade üle vaidlevad Tallinna Vesi ja konkurentsiamet süüdistavad üksteist eksitamises.

    Tallinna Vesi saatis täna hommikul börsiteate, et konkurentsiamet nõuab praeguste veeteenuste hindade langetamist 29 protsendi võrra.
    Pisut hiljem saatis oma teate ka konkurentsiamet ning kinnitas, et veeteenuse hind on põhjendatust 36 protsendi võrra kallim.
    Ameti juht Märt Ots ütles Vikerraadio saatele "Uudis+", et ei kujuta ette, kust võttis Tallinna Vesi numbri 29, sest amet on oma ettekirjutuses väga täpselt öelnud, et Tallinnas peaks vee hind langema 36 protsendi ulatuses.
     "Tallinna Veele tehtud ettekirjutuses on sõnaselgelt kirjas, et teenitud tulu ületab 36 protsendi võrra nende poolt avaldatud lubatud müügitulu suurust. Kui aga vaadata vastupidi, et kui palju peaks tariifi [langetama, et] müügitulu alandada, siis ettevõte väidab, et vastupidiselt arvutades on see 29 protsenti," ütles Tallinna Vee finantsjuht Siiri Lahe.
    "Konkurentsiameti otsuses seisab, et AS Tallinna Vesi tänane müügitulu ületab nende poolt arvutatud lubatud müügitulu 36%. See ei tähenda aga, et konkurentsiameti poolt lubatud müügitulu saavutamiseks tuleks veeteenuste hinda langetada 36%. Võttes aluseks tänastel tariifidel põhineva müügitulu ja Konkurentsiameti poolt lubatud müügitulu vahe, tuleks veeteenuse hinda langetada 29%. Konkurentsiameti sõnastus 36% osas on küll õige nende ettekirjutuses, mis käsitleb lubatud müügitulu, kuid vale hinna alandamisest kõnelevas pressiteates. Et näitlikustada erinevust: kui lubatav tulu oleks 100 ja tegelik tulu 150, siis tegelik tulu ületab lubatavat tulu 50 võrra ehk 50%, kuid tegelikku tulu oleks vaja alandada 50 võrra ehk 33%, et jõuda nö lubatava tuluni," selgitas erinevusi arvandmetes ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Topp.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.