Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hänni: Tallinna Vee saaga lõhub õiguskindlust
Kawe Kapitali juhatuse liikme Kristjan Hänni sõnul lõhub konkurentsiameti ettekirjutus Tallinna Veele – selles nõutakse veetariifide 29% alandamist – õiguskindlust ning toob kaasa kohtuvaidlused.
Järgneb Kristjan Hänni kommentaar:
(Konkurentsiameti poolne – toim.) ettevõtmine näitab ilmekalt meie soome-ugri genotüüpi, kus tavaliselt eelistatakse soomelikku ausat asjaajamist, kuid aeg-ajalt löövad siiski välja ka ungaripärased avantüürid.
Konkurentsiameti tegevusseastumine on ühelt poolt kindlasti ootuspärane. Kui nende poolt on juba mõnda aega tagasi öeldud, et ettevõtte hinnad on nende hinnangul liiga kõrged ja neil on samas olemas võimalus seda hinda alandada, siis tuleb oma autoriteedi hoidmiseks seda millalgi ka teha.
Pikk viivitus võis viidata sellele, et poliitikud lootsid ettevõttega ikkagi kuidagi viisakamal moel kokkuleppele saada. UU (Tallinna Vesi suuromanik – toim.) positsioon on aga olnud väga selge – nemad on juba kunagi poliitikutega kokku leppinud ja omalt poolt lepingut täitnud. Seega nad ei näe vajadust uuesti kokku leppida.
Ühtedele rahvaasemikele järgneksid jälle uued, kes omakorda tahavad oma valijatele meelepärased olla ja jälle midagi uut investori vara arvel kokku leppida.
Antud juhul on võimalik tõmmata paralleel praegu Ungaris toimuvaga, kus Fideszi (partei – toim.) populistid on valijatele pakkumas võimalust pankade valuutalaene turukursist märksa madalama kursiga Ungari forintis laenudeks vahetada. Nii ühel kui teisel juhul on riigi tegevus selgelt õigluskindlust lõhkuv ja toob tõenäoliselt kaasa pikaajalised kohtuvaidlused.
Eestis riigi poolt ettevõetav on minu arvates kauplemistaktika, et teisel poolel oleks enam valmisolekut kohtuasjade puntrale eelistada mingit riigile sobivamatel tingimustel kokkulepet. Mida varem sellisele kokkuleppele jõutakse, seda vähem saab Eesti maine sellest kahjustatud ja on veel mingigi võimalus, et näiteks Eestiga seotud emitentide emissiooniprospektides maariski kajastus ei hakkaks meenutama Venemaa vastavat kirjeldust.