Euroopa päästeplaan eeldab ka IMFi tugevdamist

Euroopa töötab päästeplaani kallal, mis näeb ette Kreeka laenude suurema mahakandmise, pankade kapitalipuhvrite suurendamise ning mõjusamad abifondid, sealhulgas IMFi laenuvõime tõstmise.

Plaani üksiasjad hakkasid ilmet võtme seoses täna-homme Pariisis toimuva G20 riikide rahandusministrite kohtumisega, mis valmistab ette novembri alguses Prantsusmaal Cannesis toimuvat tippkohtumist. Hiljemalt selleks ajaks peaks Euroopal kompleksne kriisilahendus laual olema, vahendas agentuur Bloomberg.

Pankadelt nõutakse tõenäoliselt Tier 1 kapitali osakaalu suurendamist 9%-le. See eeldaks kas täiendavat panust pankade aktsionäridelt – kes praeguste signaalide järgi ei pruugi seda raha välja käia –, või siis riigi abi, millega on seotud omad tingimused.

Värskelt sai euroala ajutine päästefond EFSF viimaselt riigilt Slovakkialt rohelise tule laenuvõime kasvatamiseks ja lisavolitusteks. Konsensus on kujunemas ka ettepaneku üle käivitada euroala alaline päästemehhanism ESM aasta plaanitust varem, 2012. aasta keskpaigas.

Mitmed arenevad riigid nagu Hiina ja Brasiilia arutavad ka võimalusi IMFi laenuvõime tõstmiseks, et Euroopa võlakriisile piir panna. Need läbirääkimised on alles algusjärgus, enne tahetakse ära oodata, milliste lahendustega Euroopa kuu lõpul välja tuleb. Läinud kuul ütles IMFi juht Christine Lagarde, et fondi praegusest 390 miljardist dollarist võib väheks jääda.

„See kohtumine on oluline etapp enne Cannes’i ja väärtuslik võimalus euroalale survet avaldada,“ ütles üks mitte Euroopa riigi delegaat G20 kohtumisel agentuurile Reuters.

Erinevalt 2009. aastast, mil G20 riigid ühise aktsiooniga majanduse stimuleerimiseks maailmamajanduse langusest välja aitasid, on riikide suhted seekord oluliselt piredamad. Euroopa on oma aeglase edenemise eest kasvava kriitika all ning USA ja Hiina vahetavad teravusi Hiina valuutakursipoliitika üle..