"Kui me mõtleme selle peale, et meil on neli töötavat inimest ühe pensionäri kohta, siis aastal 2050 on neid kaks korda vähem. Mis tähendab seda, et riiklik pension ei saa samas mahtudes ja põhimõtetega jätkata," kommenteeris Korobeinik.

Pensionisammastega on teine lugu. "Raha, mida sinna pannakse on sinu oma ja riik paneb juurde. Viimasel ajal ei ole turud väga hästi käitunud ja pikemas perspektiivis raha jääb alles," lausus Korobeinik.

Ta selgitas, et see ei ole riiklik pension, see on puhtalt inimese raha, inimene saab seda kasutada, siis kui on 60aastane. "Küsimus on aga selles, kas sellest piisab. Ma soovitan arvutada seda võimalikud summad, mida te hakkate iga kuu saama ja mõelda selle peale, kas arvestades inflatsiooni on see piisav sissetulek teie jaoks," arutles Korobeinik.

Ta selgitas, et kui ei piisa, siis tuleb mõelda, et äkki on mõni teine võimalus. "Kindlasti erinevad inimesed suhtuvad sellesse erinevalt. Ma investeerin pensionifondidesse, aga see on osa minu kindlustusplaanist. Loodan, et saan tööd teha piisavalt kaua ja minu ettevõtted on ka mingil määral pensionisammas," rääkis Korobeinik.

Korobeiniku sõnul elavad tänased noored  päris kaua ja nad saavad tööd teha ka siis kui nad on 70. või 80.aasta vanused. "Peab sellega arvestama, et päris 60aastasena pensionile ei lähe. Küsimus on selles, mis tööd sa teed. Kui vaadata, mis oli 60 aastat tagasi ja praegu, siis olukord on kardinaalselt muutunud. 60 aasta pärast inimesed ei tee nii palju füüsilist tööd ja kui aju toimib, siis saad tööl käia," sõnas Korobeinik.