• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väga vale maks Euroopale

    Finantstehingute maksu emotsionaalset veetlust ei saa varjata. Miks mitte maksustada sarnaselt käibemaksuga ka aktsiate, võlakirjade ja igasuguste derivatiivide tehingud?
    Euroopa Komisjoni arvutusel tagab vaid 0,1% maks aktsiatele ja võlakirjadele ning 0,01% maks derivatiividele 50 miljardit eurot tulu aastas. Boonusena piirab ka finantsturge destabiliseerivaid spekulatsioone.
    Muidugi peaks finantsfirmade kasumite ja boonuste maksustamine sarnanema rohkem teiste majandustegevustega. Finantsvõimendused vajavad ohjeldamist. Kuid FTM ei pruugi aidata saavutada eesmärke.
    Selline maks vähendaks finantsturgude likviidsust. Kui on vähem tehinguid, siis väheneb ka hinnas sisalduv info. Kuid miski ei viita vähenemisele volatiilsuses. Kuigi plaan koguda nii palju tulu niivõrd väikse maksuga näib suurepärane, vähendab alanev tehingumaht maksutulu kiiresti. Tulemuseks on pettumustvalmistavad maksutulud, nagu selgus Rootsi vastavast eksperimendist kahe kümnendi eest.
    Pikas perspektiivis maksukoormus nihkub. Kõrgemad tehingumaksud tõstavad kapitali hinda, vähendades lõpuks investeeringuid.
    Madalam aktsiakapital, väheneb tootlus, vähenevad valitsuse tulud ja kaob FTMi kasu. Pikemas perspektiivis langevad palgad ja olulise osa kuludest kannavad tavalised töötajad. Laiemas plaanis FTM rikub põhimõtet, et on ebaefektiivne maksustada tootmiste vahendustegureid.
    Kõik see on teada, miks komisjon jätkab idee elluviimist? Kõige suuremeelsem tõlgendus on, et komisjon lihtsalt ei usu ökonomistide arvutustesse ja analüüsi ning peab FTMi arvatust eluvõimelisemaks. Näiteks Brasiilial õnnestus koguda sarnase maksuga rohkem tulu kui enamik analüütikuid ennustas. Teisalt piirkonna pikaajaline kasvustatistika ei sobi reklaamnäiteks, ja arvutades kokku kaotatud maksutulu madalala SKP tõttu, annaks vähem muljetavaldava tulemuse.
    Teine võimalus on, et eurooplased arvavad, et FTMi poliitilised eelised kaaluvad ülesse majanduslikud vead. On ju FTM on niivõrd sisetundel põhinevat veetlust, et poliitiliselt mõjukad finantshuvid ei suudaks seda blokeerida. Selle vastu räägib, aga maksu kahjulikkus pikas perspektiivis.
    On ka küünilisemaid tõlgendusi komisjoni motiividest. Võib-olla ametnikud märkasid, et peaaegu kõik Euroopas on kõrgelt maksustatud. Seega, selmet rahastada ELi institutsioone kehtivate maksude tõstmise kaudu, otsivad nad üksmeelt uute maksude osas. Või komisjon mõistab, et FTM on surnuna sündinud ja lihtsalt soovib saada poliitilist kapitali populaarsest ettepanekust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teeme koroonakriisi lahendamise valitsuse – kuni järgmiste valimisteni
Aeg valitsuskoosseisu muutmiseks on küps, kuid jutt ei käi üksnes Tanel Kiigest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aeg valitsuskoosseisu muutmiseks on küps, kuid jutt ei käi üksnes Tanel Kiigest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Tallinn saadab koolide põhiastme nädalaks koduõppele
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.