"Piima-, leiva- ja köögiviljapoed on asendunud laia valikut pakkuvate suurkauplustega, mis on avatud hiliste õhtutundideni. Väikeste rõiva-, jalatsi-, mööbli-, ehituskaupade jm kaupluste asemel on suured keskused ja kitsalt spetsialiseerunud butiigid," kirjeldas muutusi liidu tegevdirektor Marika Merilai.

Kaubanduses töötab enam kui 13 % kõigist hõivatutest ehk 80 000 inimest, neist üle poole jaekaubanduses. "Täna on kaupmeeste eesmärk keskenduda mitmekesisele ja kvaliteetsele tootevalikule ning kliendikesksele teenindusele," lisas ta.

Kaupmeeste liidu loomisest möödunud 15 aasta jooksul on kaubanduses toimunud kardinaalsed muutused – müüjatest kui kauba jagajatest on saanud teenindajad ning kaupade puudus on asendunud küllusega.

Merilai sõnul on nende aastate jooksul Eesti kaubandus läbi teinud uuestisünni – teekond talongidest tänapäeva on olnud täis tormilisi muutuseid ning ühes Eesti Vabariigiga on arenenud ka kaubandus.

"Taasiseseisvumise eel valitses kauplustes defitsiit ning müüjate jaoks puudus selline mõiste nagu kliendi teenindamine, müüjate roll oli kaupa jagada. Tänaseks on aga kaupade puudus asendunud küllusega, müüjate jaoks on esmatähtis kliendi rahulolu, mis on kaasa toonud ka selle, et tarbijad ise on teadlikumad ja nõudlikumad," ütles Merilai.

1996. aastal loodud Eesti Kaupmeeste Liitu kuulub 48 jae- ja hulgikaubandusettevõtjat ning kutsekooli. Liidu eesmärk on esindada ja kaitsta liikmete huve, arutada ja koordineerida kaubanduspoliitilisi küsimusi, arendada ettevõtlust ja edendada hea kaubandustava põhimõtete elluviimist. Kaupmeeste liit on tööandjate keskliidu asutajaliige, kaubandus-tööstuskoja ja rahvusvahelise Euroopa kaubandusettevõtete ühenduse EuroCommerce liige.

Täna tähistab Eesti Kaupmeeste Liit 15 tegevusaasta möödumist liidu loomisest.