Elektroonika tootjad ripuvad niidi otsas

"Eesti elektroonika osa on seotud globaalse telekommunikatsiooni valdkonna äraootava seisukohaga. Tõsine ralli oli eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, aga nüüd on võetud aeg maha," ütles ta.

Statistikaamet teatas eile, et elektroonikaseadmete tootmine pidurdab Eestis tööstustoodangu kasvu. Kui eelnevatel kuudel toodeti selles harus ligi neljandik kogu töötleva tööstuse toodangust, siis septembris 15%. Elektroonikaseadmete tootmises asendus varajasem mitmekordne kasv tagasihoidliku 6%ga.

Investeeringuid sidevõrkudesse vähem. Roosimaa sõnul on tänavu teisel poolaastal vähenenud sidevõrkudesse investeeritavate vahendite hulk 40-60 protsenti. Probleem ei peitu tema ütlusel elektroonikatööstuses endas. "Finantsmaailma mure on jõudnud investoriteni, siin ei näe otseselt keegi sektoris endas probleemi. Investeerimise järgi on vajadus edasi. Natuke ripume nüüd niidi otsas selle tõttu, mis toimub Euroopas ja Ameerikas, see paratamatult avaldab meile mõju," selgitas ta.

Roosimaa tõi välja, et globaalsete tuulte käes võib kannatada ka Eesti suurim eksportöör Ericsson. Äripäev kirjutas mõne nädala eest, et suurel elektriseadmete tootjal on tellimuste maht märgatavalt vähenenud.

Siiski sõnas ta, et arvatavasti laheneb olukord juba jõuludeks, mil uued tellimused tulevad hooga peale. "Kliendid Skandinaavias arvavad, et see on ajutine. Enne, kui skandinaavlased puhkusele lähevad, teevad nad suuremad tellimused ära, et naastes poleks paanikat," sõnas Roosimaa. Arvestades, et suur osa inimesi puhkab suvel, on see asjaolu Roosimaa arvates põhjus, miks sügise alguses vähe tellimusi tuleb. "Kui uut majanduskriisi peale ei tule, peaks olukord kindlasti taastuma," lisas Roosimaa.

Ensto Ensek langust ei tunneta. Statistikaameti märgitud langusest pole me osa saanud, sest meie käive on sel aastal võrreldes möödunud aasta üheksa kuuga kasvanud 10%, sõnas ASi Ensto Ensek juht Üllas Täht. "Me ei ole märganud, et meil oleks langus olnud, sest ekspordime kõvasti - ainult 1,5% jääb Eestisse," ütles ta.

Samas ei osanud Täht ennustada, kas nad kasvavad ka edasi. "Majandust ei oska keegi ennustada. Kui tuleval aastal jätkub sama palju tellimusi, oleme rahul. Oleme valmis, et kasv on null. Loodame, et on parem," ütles ta.

Harju Elektri juhi Andres Allikmäe sõnul pole tööstustoodangu kasvu pidurdumine septembris neile endast märku andnud. Ta rõhutas, et nemad on elektri-, mitte elektroonikaseadmete tootjad ja neid statistika ei puuduta. "Meil on siin mõni kvartal kenasti kasvanud, otsime stabiilsuspunkti," sõnas Allikmäe.

Samas tunnistas Allikmäe maailmamajanduse mõju. "Meie segmendis tuleb see mitu kvartalit hiljem, vahel isegi üle kolme kvartali. Meil on siin olukord praegu stabiilselt hea. Tellimuste arv on stabiilselt normaalne ja tellimuste raamatud on rahuldavad," kinnitas ta.

Samas sõnas Allikmäe, et rusikaga ei saa vastu rinda taguda ja öelda, et olukord ka selliseks jääb. "Eks me oleme kõik heitlikus maailmas olnud. Praegune situatsioon keskmisena on parem kui aastal 2008," ütles Harju Elektri juht.

Swedbank ootab selleks aastaks tööstuse toodangumahtude keskmiseks kasvuks 23%, eeldades seejuures, et kasvumäärad aeglustuvad aasta teisel poolel.

Kasvu mõjutab ühelt poolt kõrgem võrdlusbaas - eelmise aasta teisel poolel kasvasid toodangumahud väga kiiresti - ja teisalt ka maailmamajanduse ja eelkõige partnerriikide majanduste aktiivsuse langus, ütles panga makroanalüütik Annika Paabut.

Positiivseks riskiks on tema sõnul Eesti tööstuse seotus Põhjamaadega, kus majanduskasvude aeglustumine ei pruugi olla sama tugev kui osas euroala riikides, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal.

"Lisaks võib arvata, et lepingud on pikemaajalised, mistõttu ei pruugi maailmamajanduse aeglustumine sel aastal veel Eesti töötleva tööstuse toodangumahule mõju avaldada," märkis Paabut.

Makroanalüütiku sõnul mõjutab töötleva tööstuse keskmist aastakasvu ka teiste sektorite areng.

Autor: Katariina Krjutshkova