Investoritele ei meeldinud see, et USA nn superkomitee poliitikud ei suutnud eelarvekärbetes kokku leppida, mis võib seda ohtu USA valitsuse krediidireitingu.

"USA lugu ei suuda ilmselt Euroopat esilehtedelt välja lüüa, kuigi see mõjutab eelarve väljavaateid aastaid," ütles Deutsche Banki strateeg Jim Reid Bloombergile. "Kui USAs jõustuvad automaatsed eelarvekärped, läheb ta samale kasinusteele, mis ei ole Euroopa majanduses iseäranis suurt kasvu seni toonud."

USA aktsiaturg on alustanud päeva 1,8-2protsendise langusega.

Septembris president Barack Obama kokku kutsutud nn superkomitee pidi välja töötama parteiülese lahenduse võlakriisile, aga lõpetas agentuuri Reuters andmetel oma töö tulemuseta.

Kongressi nimekatest demokraatidest ja vabariiklastest koosnev "superkomitee" pidi välja töötama plaani, mis võimaldanuks järgmise kümne aasta jooksul eelarvet võimalikult valutult 1,3 triljoni dollari võrra kärpida. Kolm kuud väldanud koostöö tuleb nüüd aga kuulutada läbikukkunuks, kuna demokraadid ja vabariiklased ei suutnud ületada parteidevahelisi erimeelsusi.

Suurparteid vastandlikel arvamustel. Suurimaks komistuskiviks said maksukärped kõrgepalgalistele, mille omal ajal oli läbi surunud George W. Bush. Demokraadid eesotsas Obamaga soovisid need tänavu lõpetada, vabariiklased aga jätkata, mis oleks järgmise kümne aasta jooksul suurendanud USA eelarveauku veel 3,7 triljoni dollari võrra.

Demokraadid üritasid veel iga hinna eest ära hoida lühiajaliselt ellukutsutud konjunktuuritoetuste lõpetamist tööturul, kuna kardetakse, et USA libiseb nii peagi retsessiooni. Vabariiklased tahtsid seevastu vältida sõjaliste kulutuste kärpimist. Ühtlasi on nad vastu kõigile maksutõusudele, demokraadid jällegi ei soovi sotsiaaltoetusi kärpida.

Kui viimasel hetkel kompromissi ei leita, jõustuvad 2013. aastal mitmed automaatsed eelarvekärped suurusjärgus 1,2 triljonit dollarit. Kärbetest ei pääse siis ka sõjaline eelarve. Vaatlejad ennustavad, et sel nädalal pannakse paika veel üks tähtaeg ja võimalik, et venitatakse koguni tuleva aasta presidendi- ja kongressivalimisteni.

Eesti käib teistega ühte jalga. Tallinna börsil oli eile suurim langeja Arco Vara aktsia, mille hind langes 5,9 protsenti, 2,501 eurole. Ainult Olympic EG aktsia käive ületas 100 000 euro künnise. Aktsia hind vajus 2 protsenti, 1,132 eurole. Tallinki aktsia hind langes 84 587,50eurose käibe juures 1,2 protsenti, 0,604 eurole. Kokku tehti börsil 224 tehingut ja päevakäive oli 287 545 eurot.

Euroopa 600 aktsiast koosnev aktsiaindeks liikus õhtul 2,5 protsendiga miinuses. Suurbritannia aktsiaturg langes 1,6 protsenti, Saksamaa 2,2 protsenti, Prantsusmaa 2,2 protsenti, Hispaania 2,1 protsenti, Šveits 1,6 protsenti, Itaalia 2,9 protsenti. Põhjamaades langes Taani 1,7 protsenti, Soome 2,9 protsenti, Norra 1,6 protsenti ja Rootsi 2,5 protsenti. Eesti aktsiaturg langes 1,4 protsenti, Leedu 1,1 protsenti, kuid Läti tõusis 0,2 protsenti.