• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeeringud õlitööstuses tõstsid teadustegevuse kulutusi

    Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti jõudis Eestis 2010. aastal uue tähiseni — 1,63%, aasta varem oli näitaja 1,43%, teatas statistikaamet.

    Paranenud tulemuse oluline mõjutaja oli õlitööstus ja seal tehtud investeeringud tehnoloogiliseks arenduseks.
    Väikeriigi statistika eripäraks on asjaolu, et muutus kasvõi ühe ettevõtte tegevuses võib oluliselt mõjutada mõnda statistilist näitajat. Eestis on teadus- ja arendustegevuse kulutuste puhul näiteks nii varem juhtunud kõrgtehnoloogilise ekspordiga ja innovatsioonikulutustega.
    2010. aastal tehti õlitööstuses olulisi investeeringuid tehnoloogiliseks arenduseks, mis tõstis Eesti kogukulutusi teadus- ja arendustegevusele (T&A) aasta varasemaga võrreldes 18% võrra ja ettevõtlussektori omi koguni 32% võrra. Hea uudis on see, et kui nimetatud investeeringud jätta arvesse võtmata suurenesid ettevõtlussektori T&A kulutused ikkagi 5,5%. Halva uudisena võib ennustada, et 2011. aastal on oodata T&A kulutuste teatud langust, sest tegemist oli ühekordse pingutusega.
    Toimunuga kaasnes ka tähelepanuväärne muutus T&A kulutuste ja rahastamise struktuuris. Esmakordselt ületasid ettevõtlussektoris tehtud T&A kulutused kasumitaotluseta institutsionaalsete sektorite (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) oma, moodustades 2010. aastal 232,8 miljoni euro suurusest kogukulutustest 50,2%. Nende kulutuste rahastajana tõusis ettevõtete osatähtsus praktiliselt võrdseks riigi omaga (ettevõtted — 43,6%, riik — 44,1%, välismaised allikad — 11,4%). Selline struktuurimuutus lähendas Eestit arenenud tööstusriikidele. Siinjuures on oluline märkida, et riigieelarve vahendusel saadud Euroopa Liidu toetused liigitatakse riigilt saaduteks.
    Iseenesestmõistetavalt rahastab riik ennekõike kasumitaotluseta sektoreid, kus riigi osatähtsus rahastajana ulatus 2010. aastal 77%-ni. Ettevõtlussektori puhul oli riigipoolse rahastuse osatähtsus 11%, millest lõviosa moodustasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused mikro- ja väikeettevõtetele. Riigi strateegiat iseloomustab riigi poolt rahastatud T&A kulutuste kasv ettevõtlussektoris 2009. aasta 9,7 miljonilt eurolt 13 miljonile eurole 2010. aastal.
    Märkimisväärselt erineb ettevõtlussektor kasumitaotluseta sektoritest teadlaste ja inseneride keskmise vanuse poolest. Ettevõtlussektoris oli nende keskmine vanus 2010. aastal 40 aastat, kasumitaotluseta sektorites 46 aastat. Mõneti seletab noorte eelistust erinevus tööjõukuludes T&A-ga seotud inimtööaasta kohta. Ettevõtlussektoris kasvas see 2009. aasta 24 000 eurolt 2010. aastal 26 800 eurole, kasumitaotluseta sektorites vaid 15 400 eurolt 17 200 eurole, pisut üle pooleteistkordne erinevus jäi sellega paika.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.