Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF: Kreeka reformid ebapiisavad
Kreeka struktuurireformid on jäänud liiga pinnapealseks, pelgalt maksude tõstmisega aga valitsus enam oma tulusid kasvatada ei saa, nentis IMFi missiooni juht Kreekas Poul Thomsen.
„Liiga palju on toetutud maksustamisele,“ ütles Thomsen agentuuri Bloomberg vahendusel. „Struktuurireformid on ebapiisavad. Graafikust on nad kõvasti maha jäänud.“
5. detsembril kiitis IMF heaks Kreekale 2,2 miljardi euro väljamaksmise, mis on osa IMFi ja ELi ühisest abipaketist. Novembri lõpus kiitsid euroala rahandusministrid heaks ka ELi laenuosa väljamakse 5,8 miljardi euro ulatuses.
Kreekal on raskused juunis kokku lepitud reformide elluviimisega, märgib IMF oma värskes ülevaates Kreeka majandusest. Riigi vara erastamise plaanid küll edenevad, kuid kolmandas kvartalis ei toimunud „turul valitseva raske olukorra ja tehniliste viivituste tõttu“ ühtegi müüki.
Peaminister Lucas Papademose eelarvekava 2012. aastaks näeb ette eelarvedefitsiidi kärpimise 5,4 protsendile SKPst tänavuselt 9%-lt. Kärped on süvendanud majanduslangust, mis vältab Kreekas juba neljandat aastat. OECD prognoosi järgi kahaneb Kreeka SKP tänavu 6,1%, mis ületab Kreeka valitsuse prognoositud 5,5%-se languse.
Thomsoni sõnul on vara öelda, kas Kreeka võib vajada lisaabi. „Meie seisukoht on, et eelarveprogramm tuleb ümber fokusseerida kulutuste peale. Maksude tõstmisega pole enam võimalik midagi saavutada.“
Fond rõhutab oma ülevaates vajadust oluliselt parandada maksude kogumist, kus seni piisavalt edenetud ei ole. Kui maksudest kõrvale hoidmise probleemi tõsiselt ette ei võeta, et tule Kreeka toime eelarve konsolideerimisega, mis praegu veel ees seisab.
Samuti rõhutab IMF, et Kreeka vajab pea kõigi kreeditoride kaasatulekut laenude osalise mahakandmise plaaniga, mis kärbiks Kreeka võlakoormast 100 mld eurot. See vähendaks Kreeka rahastamisvajadust, jättes võimaluse seada eelarvedefitsiidi ja erastamise osas realistlikumaid eesmärke.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.