- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka üritab kokkulepet
Vastasel juhul kasvab risk, et Kreeka jääb ajahätta ega suuda märtsis oma võlakohustusi täita. 14,5 miljardit eurot, mida võlakirjade lunastamiseks vaja on, Kreekal ei ole.
Kreeka võimalik pankrot või rahaliidust lahkumine on praegu suuremgi ebakindluse allikas euroalal kui agentuuri S&P ulatuslik reitingukärbe, tunnistas esmaspäeval BBC raadiole Briti rahandusminister George Osborne.Mäng käib kõrgetele panustele. Kreeka laenuandjaid, kelle hulka on viimasel ajal tekkinud hulk riskifonde, panustavad sellele, et Kreekat pankrotti ei lasta, sest hind oleks rängem kui Kreeka väljaaitamisel. Nii on kokkulepe visa sündima.Kui aga erasektori panus on madalam, tuleb rohkem raha välja käia Euroopa maksumaksjatel.
Kui üldse kokkuleppele ei jõuta, laguneb koost kogu Kreeka uus abipakett, milles läinud aasta oktoobri Ülemkogul kokkuleppele jõuti.
Kokku tuleb leppida erasektoriga
Põhimõtteline kokkulepe tuleks saavutada veel enne selle nädala lõppu, mil Ateenasse saabuvad IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni ehk nn troika eksperdid, et arutada uue 130 miljardi euro suuruse abipaketi tingimusi. Järgmisel esmaspäeval on Kreeka uus abipakett ja Euroopa maksumaksjate osa selles euroala rahandusministrite laual. Abi eeltingimus on kokkulepe erasektoriga.
Ülesanne on keeruline. Ühelt poolt peab võlgade mahakandmine olema piisavalt suur, et Kreeka ülejäänud laenukoormaga omal jõul toime suudaks tulla. Suhtarvuna SKPsse peaks võlakoorem aastaks 2020 kahanema 120%-le SKPst. Mullu oli see IMFi hinnangul 162%.
Teisalt on oluline, et erasektori laenuandjad nõustuks võlgade restruktureerimisega n-ö vabatahtlikult. Sellisel juhul ei saaks kasu need, kes on panustanud Kreeka pankrotile ja ostnud selle vastu kindlustust (nn CDS-lepingud).Oktoobri Ülemkogul lepiti kokku, et erasektori laenuandjad kannavad maha 50% Kreekale antud laenudest, rahalises vääringus veidi üle 100 miljardi euro. Ägedaks vaidluseks on aga läinud selle üle, kui suurt intressi Kreeka uutelt võlakirjadelt, mille vastu praegused võlakirjad vahetatakse, maksma hakkab.
Vaidlus intressi suuruse üle
Esmaspäeval ütles panku ja teisi Kreeka võlausaldajaid esindava Rahvusvahelise Finantsinstituudi (IIF) juht Charles Dallara, et neile on esitatud täiesti ebamõistlikke nõudmisi.
Rahvusvaheliste uudisteagentuuride teatel on IMF ja Saksamaa välja pakkunud intressi alla 4%, et olla kindel, et Kreeka suudab oma kohustused täita ka siis, kui majandusolukord edasi halveneb. Võlausaldajatele tähendaks see kahju ligi 75% ulatuses. IIF nõuab intressiks vähemalt 5%.
Mida vähem Kreeka maksma peab, seda väiksem on riigi abivajadus. Praegu püsib Kreeka läinud aasta lõpus IMFilt ja ELilt saadud 8 miljardi euro suuruse laenuosa väljamakse ning turult võetud lühiajaliste laenude toel.Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et oktoobrist on Kreeka majanduse olukord veelgi halvenenud ning abipakettides aluseks võetud prognoosid ikka ja jälle liiga optimistlikuks osutunud.
Hetkel kuum
Läinud aastal suutis Kreeka eelarvedefitsiiti kärpida kõigest ühe protsendipunkti võrra, 9,6%-le, mis ületab võetud eesmärgi ca kahe protsendipunkti võrra. Ehk teisisõnu – Kreeka abivajadus on arvestatust suurem, ehkki peaminister Lucas Papademos väidab, et oktoobris kokku lepitud abipaketist piisab.
Pilgud on pööratud EKP poole
Juba kostab ettepanekuid, et Kreeka laenukoormat peaks vähendada aitama ka avaliku sektori laenuandjad. Maailma suurima võlakirjafondi Pimco juht Mohamad El-Bardei ütles eile Kreeka väljaandele Kathimerini, et võlakirjade restruktureerimises peaks osalema ka Euroopa Keskpank (EKP), mille bilansis on Kreeka võlakirju ca 45 miljardi euro ulatuses.
Läinud nädalal keskpanga pressikonverentsil pareeris panga juht Mario Draghi ajakirjanike sellesisulised küsimused, märkides, et läbirääkimised võlgade mahakandmise üle käivad Kreeka valitsuse ja erasektori vahel.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele